Kolmeteistkümnest omavalitsusest kuus on tänavu kavandanud väiksema eelarve kui mullu – need on Jõgeva, Torma, Pala, Saare, Puurmani ja Põltsamaa vald.
“Eelarve koostamise protsess oli küllalt raske. Oma püksirihma pidid pingutama kõik, nii vald kui ka allasutused. Kulud- tulud on tasakaalus ja laenu vald võtma ei pea,” märkis Puurmani vallavanem Rauno Kuus.
2007. aastal oli näiteks Torma vallas suureks objektiks Torma Prügila laiendus, mis läks maksma 11,6 miljonit krooni.
Need vallad aga, kus eelarve maht tänavu suurem plaanitud, on teinud seda enamasti kokkulepitud investeeringute võrra.
Mustvee linn on plaaninud tänavuse eelarve kasvuks 13,6 protsenti eelkõige füüsilise isiku tulumaksu kasvust. Ka Puurmani valla eelarves on plaanitud üksikisiku tulumaksu kasvuks 9,6 protsenti rohkem kui 2007.
Põltsamaa linn on majandusnõunik Maimu Keldri sõnul samuti plaaninud suurema üksikisiku tulumaksu.
Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et varem oli aasta alguses raske toime tulla, sest raha ei tahtnud kuidagi laekuda, kuid nüüd on valla omatulu baas suurenenud nelja aastaga pea kahekordseks ja see tagabki küllalt stabiilse elu.
2007. aasta eelarve maht on Jõgeva linnas 125,5, 2008. aasta eelarve maht aga 130,5 miljonit krooni ehk peaaegu viie miljoni võrra suurem.
Kindla suunitlusega tegevused
Jõgeva linna finantsjuht Kaja Pärn, kellele see oli otsast lõpuni valmis teha esimene omavalitsuse eelarve, märkis, et üksikisiku tulumaksu laekumise planeerimisel lähtusid nad 2007. aasta tegelikust laekumisest ning planeerisid ka 10-protsendilise kasvu.
Võimalik vähenev üksikisiku tulumaks on mureks paljudes omavalitsustes. Kuid mitte ainult. Riik on pannud kohalikud omavalitsused sundseisu näiteks lasteaiaõpetajate palkadega. Riigi soov on viia lasteaiaõpetajate palgad samale tasemele üldhariduskoolidega, kelle vahendid tulevad riigilt. Lasteaiaõpetajate palgaraha tuleb kohalikelt omavalitsustelt. “Tasemete ühtlustamiseks kulub omavalitsustes nüüd kopsakas summa, sest palgad olid omavalitsuseti väga erinevad. Palgataseme ühtlustamata jätmine tähendaks riigilt ka selle napi toetuse saamatajäämist, mis eraldati. Riik seadis sisuliselt omavalitsused fakti ette, võttes vaesematelt, kes õpetajatega sama palgataset saavutada ei suuda, sellegi napi toetussumma ära, jagades “ülejäägi” nendega, kus niigi asjad korras,” lausus Pärn.
Riigi abita Jõgevamaa omavalitsused toime ei tule, kuid tasandusfondist saadav osa on omavalitsuste kaupa erinev.
Üldiselt on nii, et riigi toetused vähenevad või toimub ümberjaotamine kindla suunitlusega tegevuseks. See tähendab, et toetuse osakaal üldkokkuvõttes ei suurene, vaid muutub sihtotstarbeliseks.
Tendents on sinnapoole, et riik tahab teha ümberjagamisi, kohalik omavalitsus, kus kulud tekivad ja kus on ka infobaas, ei saa aga tulude ümberjagamisel kaasa rääkida.
Riik annab oma numbrid hilja
Osa kohalikke omavalitsusi võtab oma järgmise aasta eelarve aegsasti vastu. Näiteks Jõgeva linn on võtnud sellise suuna, et järgmise aasta eelarve saab vastu võetud eelmise kalendriaasta lõpus. “Siis saab uue aasta algusest kohe hakata toimetama. Kui on ehitused, siis tuleb hanked välja kuulutada, selleks kulub aega,” rääkis Pärn.
Kuid riik saab oma toetusenumbrid omavalitsustele välja pakkuda alles veebruaris-märtsis, kuigi riigieelarve kinnitatakse detsembri esimesel poolel. Rahandusminister Ivari Padar vastas veebruari lõpus Jõgeval käies omavalitsusjuhtidele, et eelmise aasta lõpu saldo selgumiseni ei saa ministeerium midagi teha. Näiteks toimetulekutoetused on 2008. aastal sama suured, kui 2007. aastal toimetulekutoetusteks mõeldud raha kasutati.
Jõgeva investeerib teedesse
Jõgeva linna finantsjuhi Kaja Pärna sõnul on linna prioriteet investeeringud teedesse, platsidesse, aga ka inimestesse.
“Bussijaama jaoks on ette nähtud Jõgeva linna eelarves projekteerimisele 2,2 miljonit krooni ja platsi ehitamiseks 1,9 miljonit krooni. Raudtee äärse parkimisplatsi väljaehitamiseks on ette nähtud 1,4 miljonit krooni,” rääkis Pärn.
Samuti on eelarves ette nähtud raamatukogu projekteerimine, et sellel hoonel saaks teine korrus välja ehitatud. “Hariduse investeeringud on suurusjärgus 2,5 miljonit krooni, majandusse on ette nähtud investeerida 19, 9 miljonit krooni,” ütles Pärn.
Tema sõnul on prioriteediks ka Jõgeva linna hallatavate asutuste personalikulud, et oleks võimalik töötajatele motiveeritud töötasu maksta. “Hüpe on küllalt suur, ühe aasta eelarvega pole võimalik seda saavutada. Personalikulude kasv oli suurusjärgus 20 protsenti.”
Saare vald panustab haridusse
Suuremad kulud Saare valla 2008. aasta eelarves on ette nähtud haridusele ? 7,728 miljonit krooni. See kulub vallavanem Jüri Morozovi sõnul kooli ja lasteaia ülalpidamiseks.
Teede ehituseks ja rekonstrueerimiseks on ette nähtud 1,517 miljonit krooni. MTÜ-le Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus annab Saare vald 1,072 miljonit, sihtasutusele Kalevipoja Koda tegevuskulude katteks 1,15 miljonit krooni.
“Lisaks eelarvele taotleme raha investeeringuobjektide arendamiseks projektidest. Kavandatud suuremad objektid on Saare rahvamaja renoveerimine 2008-2009 5,2 miljoni krooni eest, kusjuures kultuuriministeerium toetab omalt poolt kolme miljoni krooniga. Lasteaia ruumide renoveerimine kahe täiendava rühma jaoks läheb maksma 3,8 miljonit krooni, riiklikust programmist saame 1,9 miljonit. Voore valgustatud jalgtee ehitus maksab 1,8 miljonit, milleks taotleme EAS-ilt toetust 1,44 miljonit krooni. Voore Noorteküla infrastruktuuri arendamine maksab 1,9 miljonit, riik eraldas 1,5 miljonit. Voore küla puurkaevu ehitamine läheb maksma 1,2 miljonit krooni, KIK-ilt loodame saada 0,96 miljonit,” teatas valla pearaamatupidaja Tiia Treial.
Jõgeva vald annab Kuremaa ujulale uue sisu
Jõgeva valla tänavused suuremad rekonstrueeritavad objektid on Siimusti algkooli hoone ja Kuremaa tervisekeskuse ujula.
Jõgeva vallavanem Saima Kalev ütles, et ujulas plaanitakse täielikult renoveerida basseiniruum ja ka bassein. Selleks kulub neli miljonit krooni. Järgmise etapina on kavas soojustada kogu hoone fassaad. Raha peaks soojustamiseks kuluma 4,5 miljonit.
Siimusti koolihoone põhjaliku rekonstrueerimise jaoks on Jõgeva vald raha taotletud ka maakondlikust kohalike omavalitsuste investeeringute toetamise ehk KOIT- kavast, sest kogu tööde maksumus on üle 10 miljoni krooni, teatas Jõgeva valla eelarve peaspetsialist Jana Pärn.
Põltsamaa vald remondib Adavere staadioniPõltsamaa vald soovib renoveerida Adavere staadioni ja rajada Kamari järvele veesuusakeskuse, kuid nende suuremate investeeringute teokssaamine oleneb KOIT-kavast ja projektide kaudu raha eraldusest.Vallavanem Toivo Tõnsoni sõnul on küsimus ka selles, kas renoveeritavale Adavere staadionile tuleb kunstjääga uisurada või jäädakse ainult loodusliku uisuraja juurde. “Kunstjääga uisurada eeldab täiendavat investeeringut kolm miljonit krooni. Oleme tellinud uuringu, kui palju raja korrashoidmine ja hooldamine hiljem maksma läheb ja kas me üldse suudamegi seda korras pidada,” märkis vallavanem.Põltsamaa Vallavalitsuse finantsnõunik Viida Kuusik märkis, et tänavu vahetab vald Esku-Kamari koolis aknad ja teeb seal ka uued põrandad.Veel on vald plaaninud eraldada raha teede ja sotsiaalkorterite remondiks ning küladesse tänavavalgustuse väljaehitamiseks.
Mustvee linn teeb kultuurikeskuse korda
Mustvee linna tänavune suurim renoveeritav objekt on Mustvee kultuurikeskus, milleks on linnaeelarvest plaanitud eraldada kaks miljonit krooni.
Linnapea Mati Kepp ütles, et maja kordasaamiseks on vaja saada veel KOIT-kavast 11,5 miljonit krooni. “Otsust veel pole, maakonnas on meie taotlus küll heaks kiidetud,” rääkis Mustvee linnapea.
Palamuse vald alustab uue vallamaja ehitust
Palamuse valla tänavuses eelarves on ette nähtud kolm miljonit krooni uue vallamaja ehituseks. Möödunud aastal korraldas vallavalitsus uue vallamaja ideekavandite konkursi. Nüüd on OÜ Sirkel & Mall võidukavandi põhjal valmimas projekt. Kolme miljoni kroonise investeeringuga aga saab teha vaid ehituse eeltöid.
Raha on eelarves plaanitud ka Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi hoone vana korpuse remondiks, vee- ja küttetorustiku vahetuseks, ventilatsiooni uuendamiseks ja välisseinte soojustamiseks, ent see, missugused tööd loetletutest tänavu ära teha saab, sõltub sellest, kas ettevõtmise tarvis ka kohalike omavalitsuste investeeringute toetamise (KOIT) kavast raha eraldatakse.
Pea pool Palamuse valla eelarvest läheb aga hariduskulude katteks.
Puurmani vald tahab uut spordi- ja kultuurimaja
Suuruselt järgmine kuluartikkel on vaba aeg ja kultuur ? 17,2 protsenti. Selle hulgas on ka 2,2 mln uuele spordi- ja kultuurimajale, enamik rahast läheb projekteerimisele, aga ka uuringutele ja ettevalmistavale tööle. Tegemist on valla kõige suurema investeeringuga aastal 2008.
Teede korrastamisele kulutab Puurmani vald 730 000 krooni, selle hulgas on regulaarne hooldus (lumelükkamine, hööveldamine), hooldusremont. Vald lisab teehooldusele 200 000 krooni Mõningaid teid saab vald ka tolmuvabaks muuta ? selle hulgas on kaks tänavajuppi Puurmani alevikus.
Vald loodab Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saada toetust Puurmani pargile, et seda jätkuvalt korras hoida ja mõisapargis natuke teid korrastada ning võsa raiuda. Plaan on kulutada 500 000 krooni.
Lossi jaoks ootab vald praegu vastust EMP ja Norra finantsmehhanismidelt. “Olime varuprojektina kaasas ning esimene, kes Eestis lepingust ilma jäi. Lootus on saada lisaraha, ootame sealt vastuse ära ja kui ei saa, siis hakkame muudelt fondidelt lisa küsima. Kohti on, kust küsida. Projektid, tasuvusarvestused on tehtud,” rõhutas vallavanem Rauno Kuus.
Kõige suurem kuluartikkel on haridus, selle osa moodustab 44 protsenti eelarvest
Pajusi vald remondib rahvamaja</B>
Pajusi vald korrastab tänavu rahvamaja ja tahab saada sinna ka uue küttesüsteemi. Selleks kulub eelarvest 1,8 miljonit krooni.
Vallavanem Reet Alev ütles, et 1,7 miljonit vajaminevast summast tuleb riigieelarvest.
Torma vald korrastab kabelihoone
Torma vald kulutab tänavu 400 000 krooni kabelihoone renoveerimiseks. Valla teedele on tänavu plaanitud 1,16 miljonit krooni.Eelarvest 55,6 protsenti moodustavad hariduskulud. Põltsamaa linn teeb kooli kordaPõltsamaa linn on tänavu eelarvesse plaaninud Veski tänav 5 koolimaja renoveerimiseks omafinantseeringuna 1,9 miljonit krooni, ütles linna majandusnõunik Maimu Kelder.
Tema sõnul katab linn ka osa suure paissilla rekonstrueerimisprojekti tegemise kuludest ? 600 000 krooni.
Tänavu tehakse ettevalmistusi mitmete rajatiste ja ehitiste valmimiseks. Nii valmivad projektid kõnniteedele, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi spordiväljakule.
Tabivere lasteaed saab uue rühma
Tabivere valla eelarves on tänavu ette nähtud 1,1 miljonit krooni lasteaia köögi renoveerimiseks ja avatava uue rühma ruumide korrastamiseks.
Tabivere valla pearaamatupidaja Vaike Uus teatas, et 1,1 miljonit kulub vallal ka Lõuna-Eesti Päästekeskuse hoone rendiks.
Kasepää rahast üle poole haridusele
Kasepää vallas läheb üle poole eelarverahast lastele koolihariduse andmiseks. Vallavanem Jüri Vooder ütles, et vald osaleb veel ka mitmes Peipsiääre kaunimaks muutmise projektid. ?Muretseme lastele mänguväljakuid ja korrastame puhkekohti,? lisas ta.
HELVE LAASIK
