Millised tantsuseltskonnad sinna päriselt pääsevad, selgub pärast seda, kui kõik maakondlikud tantsupäevad on peetud. Laupäeva anti Jõgeval välja üheksa eripreemiat.
Tänavu 26. hooaega toimetav koolitants haarab peakorraldaja Raido Bergsteini sõnul rohkem kui 6000 last.
„Jõgeva tantsijate arv on aastast 2016, kui tantsis 94 last, ainult kasvanud,“ rääkis Bergstein. „Nüüd on Jõgeval rohkem kui kolmsada tantsijat, mille üle on kohutavalt hea meel,“ ütles nüüd juba kuuendat aastat peakorraldaja rollis olev mees.
Tants on kunst
„Praegu käib 26. hooaeg, koolitantsu festival on suureks kasvanud. Ainult see, et see käib kõikides maakondades, on jäänud samasuguseks nagu 26 aastat tagasi.
Keskendume tantsule kui huviharidusele. Tantsukunst ei ole sport. On võimalus eksida, aga samal ajal teha terviku mõttes väga tugev number. Tantsus loeb tervik. See, mida koolitants laval hindab, on pedagoogilise ja tantsukunstialase eesmärgi kokkusaamine laval,“ rääkis korraldaja.
„Maakondlikele tantsupäevadele on oodatud kõik, kes soovivad, ka täitsa algajad. Lapsed ei peagi teadma, mida nad teha tahavad. Õpetajatel võiks ka olla see vabadus, et nad ei pea näpuga reglemendis järge ajama. Tehku seda, mida tahavad, oskavad ja mis on nende eesmärk.
Žürii vestleb õpetajatega, see on meil traditsiooniline osa. Nad valivad välja need tantsud, millel võiks olla potentsiaali jõuda lõppkontserdile. Piirkondlikel tantsupäevadel teeb juba oma valiku lavastusmeeskond, kes selle lavastab. Eesmärk on, et kui publik lõppkontserdile tuleb, peaks see olema midagi tõeliselt kihvti ja puudutavat,“ selgitas ta.
Et aga igast maakonnast tantsijaid lõppkontserdil näeb, on ka juba ette ära otsustatud. „Lavastusmeeskonna ülesanne on näidata Eesti noorte tantsu tänapäeva kõige paremas vormis, mis võimalik,“ ütles Bergstein. Oma sõnul näeb ta kokku umbes 2/3 kõigist tantsudest.
„Eesti on väike riik, aga tantsukultuur, tantsu vaatamise ja kaasaelamise kultuur on igas maakonnas omamoodi. Kui peaks olema nii, et ma ei tea, mis maakonnas olen, kuid vaatan kolm tantsu ära ja tean täpselt, kus olen.
Jõgeval on hästi noortepärane, mõnus ja leidlik liikumine. Siinsed juhendajad vaatavad hästi vabalt tantsule ja nad ei jää eriti ette antud kriteeriumidesse kinni. Mudilased on toredad ja siin on hea näha, et õpetajad üritavad läheneda neile ikka kui lastele – lubavad lapsel tantsides olla laps,“ rõhutas ta.
Jõgeva lapsed on vabad
Tantsukool Cestants, mille üks juhendajatest on Marianne Allingu, sai kolm üheksast eripreemiast.
„Kohtunike tagasiside oli väga positiivne. Kiideti, et iga laps saab jääda iseendaks ja olla laval just ise – karakter ja iseloom on laval näha. Minu kahe grupi kohta öeldi, et laval on näha kokkukuuluvust ja meeskonnatööd, kiideti muusikavalikut.
See kõik ei tule päeva, kuu ega aastatega. See on olnud järjepidev töö nii laste kui ka lastevanematega,“ ütles Allingu, kelle mudilased on temaga tantsinud juba beebieast saadik.
„Koolitantsu meeskond loob mõnusa tunde, on sõbralik, abivalmis ja naeratav. Lastega suhtlevad imetlusväärselt ja motiveerivalt,“ rääkis Marianne Allingu.
„Kindlasti on huvitav näha sündmustikku eri nurkade alt – tantsija või meeskonna liige,“ arvas Mareeta Ojasaar, kes koolitantsu meeskonnas hoolitses proovide sujumise eest, juhatas truppe lavale ning saatis lavalt maha. „See aastal on tagasi piirkondlikud tantsupäevad, mis stardivad pärast maakondlikke. Finaali asemel ootab meid aprilli keskel lõppkontsert ehk siis tegutseme suurema eesmärgi nimel kui võitmine,“ rääkis ta. Ojasaar nägi tantse nii proovides kui kontserdil, kuid oma lemmikut ei avalda. „Tantsijad olid mõnusalt energilised ja tõid naeratuse suule! Tantsijana mäletan mõnusat festivalimelu, esinemist. Korralduslik pool on toonud silme ette terviku. Tulevikus on ikka plaan tantsu õpetada ja kindlasti koolitantsule lastega esinema minna,“ lubas Mareeta Ojasaar.
ANDRA KIRNA
Eripreemiatega tunnustati:
Vahva kostüümi eest – Jõgeva muusikakooli rühm Rohutirtsud tantsuga „Õunaussid“, juhendaja Marika Järvet, mudilased
Ühise ja lõbusa grupivaimu eest – tantsukool Cestants tantsuga „Ahhoi, kantri!“, juhendaja Kreete Pärtelpoeg, mudilased
Leidliku rekvisiidi kasutuse ja särava esituse eest – tantsukool Cestants tantsuga „Kelgule!“, juhendaja Kreete Pärtelpoeg, 1.–4. klass
Humoorika idee ja teostuse eest – Jõgeva muusikakooli rühm Pärlid tantsuga „Oih, kummitab!“, juhendaja Madli Teller, 1.–4. klass
Energilise ja ilmeka esituse eest – tantsustuudio Dance Dream noored tantsuga „Ränirahnud on tagasi“, juhendaja Rita Muttel, 4.–7. klass
Silmapaistva näitlejameisterlikkuse eest selges süžees – tantsukool Cestants tantsuga „VAIKUST, palun!“, tantsu autor Elina Gorelašvili, juhendaja Kristel Saar, 4.–7. klass
Julge tantsijatöö eest rütmikas esituses – Lutsu Kivid tantsuga „Olla ja Jääda“, juhendaja Johanna-Marleen Veski 6.–9. klass
Lummava seisundi hoidmise eest – Jõgeva muusikakool Monte tantsuga „Aurora“, juhendaja Madli Teller 6.–9. klass
Detailse kehatöö ja põnevate tantsuliste lahenduste eest – JJ-Street Dance Company tantsuga „Teed mind tugevamaks“, juhendaga Kairi Jerlov 6.–9. klass
