Möödunud pühapäeval 3. juulil kogunesid Jõgeval taimekasvatuse instituudis Loniide Bergmanni eestvedamisel Jõgeva maakonna endised naistraktoristid,- kombainerid ja -autojuhid koondnimetusega Natimutid, et siinkirjutajaga kohtuda. Teen Eesti Kunstiakadeemias kangelasnaiste teemalist doktoritööd, kus tähtsateks märksõnadeks on naismehhanisaatorid, nõukogude periood ja töökangelased.
Eesti naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal vabariiklikke kokkutulekuid. Olen osalenud neist kolmel. Üle Eesti saabuvad sinna Saaremaa Roolipiigad, Jõgevamaa Natimutid, Virumaa Lindileedid, Raplamaa Põkaprintsessid, Tartumaa Belarusipiigad jpt. Olen end nende seas tundnud suurepäraselt, kuid siiski ei võetud mind kohe omaks. Niisiis otsustasid Jõgevamaa naised minu doktoritööga lähemalt tutvuda. Kuigi töö on alles pooleli, on mul juba ette näidata mitmeid näitustel eksponeeritud teoseid. Käesoleva aasta varakevadel Tallinna Linnagaleriis isiknäitusel “Palju õnne naistepäevaks!” võis imetleda Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani (1924-2012) nimelise kombaini terapunkrit, mis on praegu Pärnu Uue Kunsti Muuseumis ja sügisest leiab koha Eesti Põllumajandusmuuseumis. Sealsamas sai kuulda ka Tiina Tauraite sisse loetud katkendeid Elmina Otsmani päevikust ja näha videot, kus punkri ja kosmosejaama taustal vahelduvad naiserollid.
Lavastuses “Tugevate tee – pildikesi naistraktoristide elust” esitavad Luunja Aidateatri harrastusnäitlejad stseene naistraktoristide elust.
Tänapäeval kiputakse naistraktoristi kuvandi üle nalja viskama, unustades, et koomilise karikatuuri taga on reaalsed inimesed, kellest paljud on tänini elus ja keeravad veel rooligi. Suhtumine naistesse masinal on vastuoluline. Ühelt poolt on läbi ajaloo tehnikat meeste alaks peetud. Kõik teavad, et naine roolis – auto kraavis. Seetõttu pole naistel lihtne mehelikel aladel läbi lüüa. Kui aga naine on end tõestanud, hinnatakse teda tihti meestest paremaks.
Elades video kaudu kaasa Eesti tuntuima naismehhanisaatori Elmina Otsmani poegade meenutustele, ilmusid nii mõnegi naise silmi liigutuspisarad. Vaataja saab teada, mis tunne on olla kangelase laps, kuidas suhtuti kommunistidesse ja milline oli peakangelase elufilosoofia. Elmina Otsman uskus kommunismi ideaale, kuid Eesti ühiskonnas ei suhtutud kommunistidesse hästi. Ometi tuleb ta esile kui erakordselt aus, töökas ja siiras inimene, kes tahtis ainult hästi oma tööd teha. Hoolimata avalikust arvamusest ei häbenenud naine ausalt välja teenitud töökangelase medaleid elu lõpuni – isegi mitte siis, kui oli sunnitud need rahapuuduses maha müüma.
Peale filmivaatamist toimus arutelu, kus meenutati möödanikku ja leiti, et aeg oli raske, aga vähemalt jätkus kõigile tööd ja leiba. Keegi ei sundinud neid naisi masinatele. Nad ise läksid, sest töö pakkus huvi ja muutus eneseteostuseks. Vaevaliselt kepiga liikuv Laine Lääne (82) jutustas 1985. aastal juhtunud tööõnnetusest, mille tulemusel jäi ta lonkama. Kõik arvasid, et ega ta enam traktoristina jätka, aga naine tegi seda tööd 60. juubelini.
Pärast näidati kokkutulnutele taimekasvatuse instituudi masinaparki. Naised uurisid mehhanisme ja esitasid erialaseid küsimusi. Meid kostitati kuulsate Jõgeva põldubade ja kohaliku leivaga.
Järgmine kokkutulek toimub 2017. aasta juunis Tartumaal Jääaja muuseumis, aga mitte enam ainult Jõgevamaa naistele vaid kõigile naismehhanisaatoritele üle riigi.
FIDEELIA-SIGNE ROOTS
