Koroonaviirus liigub Jõgevamaal visalt ringi, kuid sellest ei tohi lasta ennast uinutada, veel vähem valvsust kaotada. „Pigem vastupidi,” leiab Jõgeva haigla juht doktor Peep Põdder, kelle sõnul võiks puhtaid maakondi hoida veelgi puhtamana, karmistades nendes piirkondades veelgi karantiiniolukorra tingimusi.
Põhjusi, miks meil ja ka Viljandimaal, Põlvamaal ja eriti Läänemaal on jäänud Covid-19 viirusesse nakatunute arv väikeseks, on tõenäoliselt mitu. Kindlasti ei ole tegemist perearstide vähese aktiivsusega inimesi sümptomite ilmnemisel testidele saata. „Testimine on siiani tervikuna olnud ju suhteliselt tagasihoidlik,“ nentis Jõgeva haigla juht.
Doktor Põdder soovitab heita pilgu kõnealuste maakondade majanduslikule seisule, sest seal võib olla põhjus, miks viirus pole intensiivselt levinud. Tasub vaadata nende maakondade keskmisi palganumbreid, mis on väiksemad kui mujal piirkondades.
„Esiteks pole olnud raha, et palju reisida ja niiviisi koroona kätte saada. Samuti pole alati raha, et suurtel massiüritustel käia ja ringi sõita,“ leiab Põdder. Nii meile kui ka teistele vähese nakatumistega maakondadele on iseloomulik hajaasustus ning suurte linnade puudumine. Meie maakonna kolme linna Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee elanike arv jääb alla 10 000 piiri.
„Vaatame elanike arvu ka ruutkilomeetri kohta. Ka siit tasub otsida põhjuseid. Seda võib nimetada loomulikuks isoleerituseks. Julm nali on selles, et meil ei mängita suurt võrkpalli ja saalihoki Itaalias väga populaarne ei ole…“
Meetmed võiks muutuda karmimaks
Kõige suuremaks ohuks hindab doktor Põdder viiruse levikut üle maakonna piiride ja Tabiveres tekkinud haiguskollet. Tabiveres on töötamas ka Jõgevamaa inimesi. „Haigus tuleb hooldekodudesse töötajate kaudu,“ arvab Põdder. Ka meie peaksime Jõgevamaal olema väga ettevaatlikud oma hooldekodudes, mis asuvad Põltsamaal, Lustiveres, Kaareperes, Jõgeva haiglas, Kääpal ja mujalgi.
„Mina arstina pooldan tegelikult eriolukorra meetmete karmistamist nendes piirkondades, kus on vähe positiivse testi andnuid, sest see võimaldaks hoida taseme madala. See oleks üks taktika. Saaremaal pole enam midagi teha, sest levik on lai. Oleks õige, kui meie maakonna linnadesse sõidaksid sisse ainult need, kellel seda väga vaja on,“ leiab Põdder.
Positiivne külg on see, et perearstid saavad saata testimisele ka väikese kahtluse korral. Jõgeva haigla võtab vastu ainult neid patsiente, kelle testivastused on teada. Enne kedagi isolatsioonist osakonda ei lasta. Esmalt võtab meditsiinitöötaja proovid, valves olev autojuht sõidab nendega Tartusse laborisse, kust siis nelja tunni pärast saabub vastus. Haigla on mures ennekõik oma hooldekodu pärast. Siiani pole Jõgeva haigla patsientide kohta ühtegi Covid-19 positiivset testivastust tulnud.
Optimismiks pole veel põhjust
Haiglajuht üldist, juba natuke levima hakanud optimismi väga ei jaga ja soovitab tähelepanelikult kuulata epidemioloogide ja teiste spetsialistide arvamust, sest nemad teavad kõige paremini, kuidas kuri viirus käitub. Maailmas on näiteid, et kui lasta rihm lõdvemaks võib selle tulemusel uute juhtumite arv suureneda.
„Hiinas juhtus see nende arvelt, kes Venemaalt tagasi tulid,“ ütles Põdder. „Me võiksime olla tänulikud, et oleme rahvana olnud asjalikud, täitnud reegleid ja korraldusi ning suutnud hoida haigestumise taseme madala. Tuleb olla väga ettevaatlik. Kui ikka on nohu, köha ja väike palavik, tuleb perearstiga rääkida ja testida. Kurb on see, et meil drive-in-testimist oma maakonnas pole, aga ehk saavad inimesed siiski vajaduse korral Tartus ära käia. Inimesed ju ikka liiguvad.“
Maski kandes kaitseme teisi
Samas on häda nendega, kes ise mõtlevad asju välja ning põevad doktor Põdderi sõnul koroonahirmu. Võimendatakse sümptomeid ja mõeldakse haigusi juurde, kui perearst testile ei saada.
„Üritatakse leida võimalust, et tulla haigla vastuvõtule ja n-ö mängida koroonahaiget,“ rääkis haiglajuht. Põdder mõistab arstina sellist käitumist, sest tegemist on ju ühiskonnas valitseva reaalse hirmuga ja paanikahäire on samuti tõsine haigus.
Põdder toonitab maski kandmise vajalikkust ja nüüd peaks neid ka apteekides saada olema. „Püsigem mõistlike ja rahulikena ja tõesti kandkem maski. Kandes maski, kaitsed sa ennekõike teisi, sest mask peab kinni suurema osa piiskadest, kui köhid, aevastad või hingad välja ning need piisad ei jõua siis keskkonda. Kindlasti tuleb tähele panna, et üle kahe tunni ei tohi maski ees kanda ning see peab olema õigesti paigaldatud. Tuleb järgida, kuidas see ette panna ja eest ära võtta. Selle kohta on internetis asjalikke õpetusi ja juhendeid.“
Põdderi sõnul ei tohi maski pinda puutuda, vaid hoida ainult sangadest. „Ikka kehtib reegel, et kodust välja lähen ainult siis, kui väga vaja on. Poes käin ühekaupa ja liigun ettevalmistatud ostunimekirjaga kindlas suunaga kindla asja juurde. Võtan kapist, ei vaata, ei näpi, ei vehi ega aevasta toiduainete peale,“ selgitas doktor Põdder.
INDREK SARAPUU
