Lihtsuses peitub geniaalsus. See ütlus sobib paljude asjade, sealhulgas tekstiilikunstnik Anu Raua nöörvaipade kohta, mida autor ise ka mulgi kuue graafikaks nimetab. Jõgevamaal käimas oleva Anu Raua kuu raames sai möödunud nädalal kahes kohas – Jõgeval Betti Alveri muuseumis ja Palamuse rahvamajas – nöörvaiba tegemist õppida.
“Mu juured on Mulgimaa mullas ja mu hing kripeldas juba ammu sellepärast, et tahtsin mulgi kultuuri üht sümbolit – erksate nöörkaunistustega tumedat mulgi kuube – kuidagi oma loomingus ära kasutada,” ütles Anu Raud.
Selgus, kuidas seda teha, tuli siis, kui tekstiilikunstnik parasjagu Eesti Rahva Muuseumi juubelile pühendatud hiigelvaipa “Kogujad” kudus. See oli nagu pikk ja vaevarikas üle mere sõudmine, mille kõrvalt muud teha ei jaksanud. Aga samas oleks kunstnik tahtnud, et mõtted vahepeal mujale liiguksid.
Siis tuli aga üks Pärsti hooldekodu töötaja Anu Raua käest nõu küsima, missugust näputööd ta oma hoolealustega teha võiks. Anul oli just käepärast suur kogus värvilist lõnga ja ta soovitas näpunööri punuda. Mõne aja pärast oli hooldekodu töötaja suurte näpunöörikeradega tagasi. Ja Anu Raud hakkas neist tumedale villasele riidele kujundeid moodustama. Võrreldes põimevaiba kudumisega, on nöörvaiba tegemine imelihtne. Vaja on ainult häid ideid. Ja neist Anu Raual juba puudust ei tule. Ta on meister nappide kujundite abil oma avarat ja vaimukat mõtteilma avama.
“Nöörvaiba jaoks on kõige paremad sellised kujundid, mille saab joonistada enam-vähem ühe joonega,” ütles Anu Raud möödunud teisipäeval Betti Alveri muuseumi kogunenud paarikümnele käsitööhuvilisele.
Näiteid polnud tal vaja kaugelt otsida. Raua vaibalooming on praegu väljas neljas Jõgevamaa näitusepaigas. Betti Alveri muuseumis saab näha ka nöörvaipu. Ühel neist on kujutatud näiteks emist põrsastega.
“Ainult sabad ja kõrvad tuli eraldi juppidest teha, muidu on kogu kujund kokku seatud ühest pikast nöörist,” selgitas autor.
Leida Peips ja metsarahvas
Kui vaja, oskab Anu Raud nöörvaipa peita killukese ajaloomälu või ühiskonnakriitikat. Vaip “Päri piimakari” on näiteks inspireeritud jalutuskäikudest kodutalu maadel: kui Viljandimaal Heimtalis elav kunstnik Raudna jõe äärde jõuab, siis paistab talle üle jõe kätte Päri laut, kus kunagi toimetas töökangelasest lüpsja Leida Peips. Vaibalt “Metsarahvas” vaatavad aga vastu üksnes kännud…
Sealtsamast muuseumi näitusesaalist leiab ka vahva laulupidu kujutava nöörvaiba. See on Anu Rauale kallis mitte ainult käsitletava teema pärast, vaid ka sellepärast, et taiese loomisel kasutas ta ära viimased ema punutud näpunöörid. Anu Raua tõlkijast ema, mullu oktoobris 93 aastaselt meie hulgast lahkunud Valda Raud punus veel viimastel eluaastatelgi näpunööri.
“Ta oli rõõmus, et tal oli tegevust, ning õnnelik, et sai olla minu vaipade kaasautor,” ütles Anu Raud.
Nöörvaipa tegema hakates tuleb tema sõnul kõigepealt otsustada, mis värvi saavad olema alusriie ja kujund. Aluseks oli tekstiilikunstniku assistent Janne Vaabla lõiganud valmis suure hulga 30 x
Kellel puudu, kellel üle
Kui nööridest kujundeid kokku seadma hakati, kurtis mõni ideede ülekülluse, mõni jälle nende puuduse üle.
“No tee mis tahad, ikka kisub silm teise töö poole ning ikka tahaks “spikerdama” hakata,” naeris Erika Jõgi.
Tema sõnul on tilluke omatehtud nöörvaip tore asi, mille saab seinale riputada. Tal seisvat just kodus mõned iluliistud, millest vaibakesele raami ümber saab teha.
Nöörvaiba kallal nokitsemist ei pidanud paljuks ka käsitööõpetajad Eike Salu ja Maris Prii. Nemad vihtusid näpunööri punuda suisa erilise usinusega.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt; mso-ansi-language: ET” lang=”ET”>“Siin saame me lõpuks ise ka midagi teha. Tunnis peame ju kogu aeg pealt vaatama, kuidas teised teevad,” põhjendasid pedagoogid oma indu. “Me mõtlesime juba välja ka kärsitumatele mõeldud nöörvaibavariandi, mida saaks koolitunnis õpetada. Näpunööri asemel võiks ju kasutada keerupaela.”
Anu Raua sõnul ongi nöörvaip üks tänuväärne asi selle poolest, et seda tehes saab isetegemise kaifi ka laps või täiskasvanud inimene, kes on kogu aeg arvanud, et ei oska käsitööd teha. Seepärast õpetabki Anu mulgi kuue graafikat lahkesti kõigile, kes seda soovivad, olgu nad siis mulgid või muud eestlased. Interneti vahendusel on info nöörvaiba meistriklassidest levinud ka Eestist kaugemale. Nii pole sugugi ime, kui Anu Raua juurde Käärikule vurab bussitäis rootslasi või šotlasi, et seal mõned tunnid meisterdada. Eesti-reis saab ju sel viisil palju põnevam.
Möödunudteisipäevase meistriklassi ajal kadus Anu Raud vahepeal suurest saalist ära teistesse muuseumi ruumidesse. Kirjanik Mart Raua tütrele pakkus luuletaja Betti Alverile pühendatud muuseum suurt huvi.
“Ühelt siin rippuvalt pildilt leidsin oma isagi,” ütles Anu Raud. “Aga kõige põnevamad on minu jaoks ikkagi Betti Alveri käsikirjade näidised. Tal oli väga huvitav käekiri. Mõningaid tähti, näiteks d-tähte kirjutas ta täpselt nii nagu minu isa.”
Lõpetuseks olgu öeldud, et möödunud reedel Palamusel toimunud Anu Raua meistriklass kujunes Jõgeva omast veelgi populaarsemaks: sinna kogunes ligemale kuuskümmend huvilist. Üks meistriklass tuleb veel Jõgevamaa gümnaasiumis, ent selle täpne toimumisaeg pole veel teada. Arvatavasti saab see teoks märtsis.
i
RIINA MÄGI
