Aasta 2009 on Eestis kuulutatud muuseumiaastaks. Jõgevamaa muuseumid kavatsevad sel puhul panna välja ühisnäituse ja korraldada muuseumimängu.

Muuseumiaasta algab tegelikult juba tänavuse aasta detsembris ning see jaotub, nagu tavaline aastagi, neljaks aastaajaks, millest igaühe kestel on erilise tähelepanu all üks Eestimaa regioon. Otsa teeb lahti just Jõgevamaast ning Lääne- ja Ida-Virumaast koosnev Ida regioon.

“Muuseumiaasta talvel ehk ajavahemikul detsembrist veebruarini on, jah, esiplaanil Ida regioon, järgnevad Lõuna, Lääne ja Põhja regioon,” ütles maakonna keskmuuseumi ülesannet täitva Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pedagoog Aili Kalavus.

Kuna muuseumiaasta on mõeldud selleks, et muuseumid saaksid selle raames ennast avalikkusele senisest paremini tutvustada, siis ongi Jõgevamaa muuseumid otsustanud panna veebruaris Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi üles näituse, millel oleks väljas üks-kaks iseloomulikumat eset iga muuseumi kogust.

“Rohkem ei saagi välja panna, sest muuseumide arv maakonnas on tõusnud juba üle kahekümne,” ütles Aili Kalavus. “Täpsemalt on neid koos 9. mail Luua mõisas avatud muuseumitubadega 21 ning peatselt on lisandumas veel üks — Eeva Niinivaara mälestustuba Siimusti raamatukogus.”

Veel on Jõgevamaa muuseumidel plaanis korraldada mäng, mille käigus inimesed koguvad maakonna muuseume külastades vastavale talongile templeid. Täidetud talongide omanike vahel loositakse välja auhindu. Lisaks neile kahele ettevõtmisele jõutakse muuseumiaasta alguseni jäävate kuude jooksul kindlasti veel palju põnevat välja mõelda.

“Muuseumiaastaks koostatakse ka uus üleriigiline muuseumiteatmik. Eelmine, viis aastat tagasi üllitatu on moraalselt vananenud kasvõi juba seetõttu, et selle aja jooksul on palju uusi muuseume ja filiaale juurde tulnud,” ütles Aili Kalavus. “Ka kõik Jõgevamaa väikemuuseumid peaksid olema tava- või e-posti teel kätte saanud palve saata 1. juuniks ära teatmikku minevad andmed ja foto. Loodan, et keegi seda vajalikku tööd tegemata ei unusta: kui teid ei ole selles teatmikus, siis pole teid, piltlikult öeldes, olemas!”

Muuseumiaasta eesmärgiks on väärtustada ja tutvustada Eesti ligemale 250 muuseumi tegevust kultuuripärandi säilitamisel ja hoidmisel ning tuua nähtavale tavaliselt märkamatuks jäävad inimesed, kes muuseumides oma igapäevast vajalikku tööd teevad.

Kaks Muuseumiroti laureaati

Muuseumiaasta kavasid arutas maakonna muuseumirahvas iga-aastasel ühisel väljasõidul. Kui varasematel aastatel on käidud oma maakonna vaatamisväärsusi pidi, siis tänavu mindi pisut kaugemale — Tartusse ja Põlvamaale. Alustati Tartu Mänguasjamuuseumi ülevaatamisest: sealset näitust “Eesti Vabariigi lastetoad” tutvustas muuseumi kunstiline juht Mare Hunt. Näitus räägib sõjaeelse (1918-1940) ja kaasaegse Eesti lastetubade erinevustest ja sarnasustest. Lisaks ajastuhõngulistele lastetubadele ning mänguasjadele on näitusel väljas Eesti laste lapsepõlvelood ja -fotod, vaadata saab ka dokumentaalkaadreid mõlema ajastu laste elust ja mängudest.

2005. aastal pälvis mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon Muuseumiroti auhinna, mis antakse igal aastal Eesti muuseumide parimale väljapanekule. Aasta hiljem sai sama auhinna Eesti Maanteemuuseumi ekspositsioon “Tee ajalugu!”. Ning just Tartu-Võru postitee ääres kunagises Varbuse hobupostijaamas asuv maanteemuuseum oligi Jõgevamaa “muuseumirottide” ringreisi järgmine peatuspaik. Seal võttis neid vastu muuseumi Jõgevamaalt pärit noor direktor Mairo Rääsk. Üsna palju kohtasid nad seal ka Jõgevamaalt pärit eksponaate — nii peamajas kui ka oma aja ära teeninud teehooldustehnikat täis kaarhallis. Omamoodi elamuse pakkus ka lõuna maanteemuuseumi teemajas. Praed kandsid seal näiteks selliseid kõlavaid nimesid nagu “Postimehe lõuna”, “Hobuse hirnatus” jne.

Sisukas ja õpetlik

Karilatsis asuvas Põlva Talurahvamuuseumis vaadati direktriss Reet Roobi ja pedagoog Marge Luude juhatusel üle kõik, mis vaadata andis, muuseumitöötajate tööruumid kaasa arvatud. Muuseumirahvale olid need ju vägagi huvitavad. Viimane peatus tehti Riigimetsa Majandamise Keskuse Kiidjärve looduskeskus-teabepunktis, kus RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik tasemel loodusõppeklassi näitas. Ain Eriku juhtimisel käidi ära ka Valgesoo maastikukaitsealal ning sinna rajatud 24 m kõrguses vaatetornis.

Reisi tegi kaasa 19 inimest. Vaatamisväärsustega, teiste muuseumidega sealhulgas käivad muuseumitöötajad tutvumas selleks, et  kogemusi omandada ning et osata turistidele peale oma muuseumi näitamise ka teisi huvitavaid paiku kätte juhatada. Ringsõidu kaasa teinud on sisuka ja õpetliku päeva eest tänulikud bussijuht Aivar Sanderile ja sõitu toetanud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule. 

RIINA MÄGI