Juunikuu esimese laupäeva veetis Juula küla tegutsemis- ja seiklushimuline rahvas ning nende mõttekaaslased ja sõbrad Lõuna-Eestis. Jõuti uudistada mitmeid unustusest äratatud hooneid, millele rutiinivabalt mõelda ja julgelt tegutseda suutvad inimesed uue hingamise on andnud.
Juula külaseltsi korraldatud bussireis, kuhu sõpru nii oma vallast kui kaugemalt lahkelt kaasa kutsuti, sai pikk ja sisukas: külastati Uhti Avatud Ateljeed, Urvaste seltsimaja, Sänna Kultuurimõisat ja Luke mõisat.
Hommikukohv iidses kõrtsihoones
Ülenurme vallas asuv Uhti Avatud Ateljee on sünni poolest väike ühe talliga kivikõrts, 19. sajandi algusest pärit.
Siin pakuti reisiseltskonnale pika teekonna sissejuhatuseks kohvi ja maja perenaine Kai Paks, kes on ka MTÜ Uhti Küla Süda eesotsas, rääkis ateljee saamisloost ja plaanidest.
Mõistagi pole nii eaka hoone tegutsemiskõlblikuks saamine kerge ei paberimajanduse ega konkreetse ehitustöö poole pealt. Siiski on mittetulundusühing koostöös Ülenurme vallaga, kes on praegu hoone ametlik omanik, saavutanud, et nüüd tegutsevad siin töötoad, korraldatakse käsitöö teemapäevi.
Kõike, mida kohapeal valmistatakse, on võimalik osta. Samuti saab jälgida kunsti ja käsitööga tegelejate tööprotsessi ning soovi korral ka ise kõike õppida.
Juula reisiseltskond sai proovida kätt nahatöös.
Juba sel reedel, 15. juunil saavad avatud ateljees kokku sepad, valmistatakse Uhti Võtit ja avatud on kõik töötoad.
Tahaks kah oma raha!
Urvaste seltsimajas, milleks on suur kahekordne maja Kanepi-Antsla tee ääres, kunagine kool, võttis külalisi vastu Airi Hallik-Konnula, kes rääkis Urvaste Külade Seltsi ettevõtmistest. Siingi tehakse koostööd nii Urvaste vallavalitsuse kui kohaliku kirikukogudusega. Toeks on suurematel sündmustel Naiskodukaitse ja seltsing Roheline Urvaste, samuti Pokumaa Sihtasutus ja mitmed teised organisatsioonid. Seltsimajas ollakse uhked selle üle, et akendest paistab kätte Tamme-Lauri tamm ja nii Pokumaale kui kirikusse jõuab siit jalgrattaga 5-10 minutiga. Väga sümpaatne teepikkuse ja ajaarvestuse ühik nii rahulikus ja looduskaunis paigas!
Uudistajaile pakuti külaseltsi naiste valmistatud kama ja kesväkrõpse. (Kes juhtumisi kuulnud pole, siis odra lõunaeestikeelne nimi on kesv). Mõlemat mõnusat suupoolist sai kaasa osta, eriti elevile ajas aga Juula küla rahva sealne oma talguraha urban.
“Oleme ennegi oma haldus- ja rahareformile mõelnud, nüüd tärkas meie peades oma raha kehtestamise idee uue hooga,” ütles Juula külavanem Eneli Kaasik. Nimigi olla neil sellele maksevahendile valmis mõeldud: jullar!
Urban on aga tegelikult Urvaste kogukonna kinkekaart, mida saab hankida, kui osaled valla suurematel avalikult välja kuulutatud talgutöödel. Sealsel traditsioonilisel urbanipäeva laadal (see rahvakalendri tähtpäev on 25. mail) saab aga kogutud urbanite eest pannkooke ja loteriipileteid osta. Ja et loteriivõidud on annetanud seltsid ja laadamüüjad, võib vabalt juhtuda, et urbanite eest laadalt koguni mõne hinnalise ja vajaliku asja saab, näiteks õunapuu.
Velokuur, puupits ja Taevarada
Sänna Kultuurimõis on võrdlemisi tagasihoidlik puuhoone, mida esmapilgul kunagiseks härrastemajaks pidada ei oskagi. See-eest on seal tehtu ja teoksil olev suurejoonelisem, kui ehk sajandi-poolteise eest uhkemaski lossis soovida ja korda saata mõisteti.
Sügava mulje jätab kultuurimõisa kodulehega tutvudes nii see, mis kirjas lingi all Olemas kui nimekiri pealkirjaga Tulemas.
Loetelu läheks siin pikale, aga joogaõhtud, tantsutrennid, lauluõhtud, nukuteatripäevad, loovkirjutamise õpitoad, astronoomialoeng, suitsusauna ehitamine iseloomustavad kultuurikeskuse mitmekesist sisu ehk kõige paremini.
Siinses velokuuris saavad uue elu väga vanad ja väga lagunenud jalgrattad, puutöökojas valmib praegu aga puupits — imepeen nikerdus, mis vajalik sellesama mõisahoone originaalse ilu taastamiseks. Nii neid töötubasid kui taevarada tutvustas kultuurimõisa eestvedaja, ideede generaator ja hing Hendrik Noor.
Taevarada pole aga põrmugi tavaline matkarada, mis edevuse pärast sellist nime kannab.
Sellele rajale on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1 m = 1 milj km. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad Sänna mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid Pärlijõe orus. Rajal liikuja saab aimu Maa mõõtmetest, valguse kiirusest, saab infot planeetide ja Päikese kohta, aga ka Sänna piirkonna kultuuripärandist.
“See on suurepärane, kuidas noor ja ergas loov vaim külaühiskonda sulandub, selle ellu äratab,” ei varjanud Eneli Kaasik oma vaimustust Hendriku üle. Paljudele reisiseltskonnast jäidki just väikesse Võrumaa külla tekkinud kultuurikeskus ja selle eestvedaja kõige eredamalt meelde, kuid väga rahul oldi kogu sisuka päevaga. Külavanem Eneli rõhutas, et nii tema kui kogu külaselts on tänulik MTÜ-le Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, kes sõitu läbi põllumajandusministeeriumi toetas, samuti Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, kust samuti rahalist tuge saadi.
Reisi viimases sihtpunktis Luke mõisas näitas selle perenaine Gea Järvela kaunist mõisaparki, kus on säilinud tiigid, huvitavad kujud ja astangud, ning pakkus kärnerimajas kohvi ja kooki. Igal inimesel võiks elus olla oma missioon, temal on see ajaloolise kauni koha taastamine, rääkis noor naine.
Muljeid ja mõtlemisainet jagub Juula külaseltsi üks tegusamaid liikmeid Indrik Unt tunnistas, et reisipäeva jooksul nähtu avaldas talle sügavat muljet, kuid andis ka tublisti mõtteainet.
“Nägin inimesi, kes valitsusametnike-bürokraatide kiuste teevad riigi hüvanguks tasuta tööd.
See, et riigiametnikud pigem takistavad kui aitavad, mind ei üllata, aga et inimesed seda kaigaste kodaratesse loopimist trotsivad ja alustatut kõigele vaatamata jätkavad, kusjuures kogu töö tuleb teha tasuta, see on fantastiline.
Uhti kõrts on kujukas näide, mida on võimalik korda saata suure entusiasmi toel. Varisemas kiviseintest on sündinud tõeline käsitöö Meka. Et maja asub Tartule võrdlemisi lähedal, on seda võimalik kasutada Tartu kunstikoolil, kohalikel koolidel tööõpetusruumidena, samuti kõigi teiste kunsti- ja käsitöölembeste inimeste kooskäimise kohana. Urvaste seltsimaja on muidugi tohutu suur, selle majandamiseks tuleks leida uusi väljundeid. Naised peaksid leidma ja kaasama asjalikke mehi, et see käsitsitöö neile üle jõu ei käiks.
Sänna Kultuurimõis on huvitav näide, kuidas idealistlike maailmavaadetega linnapoisist saab maal majanduslikult mõtlev, kohalikke olusid ja sealsete inimeste vajadusi arvestav mees.
Oskus köita ja millestki huvituma panna tänapäeva noori, kes mõnikord isegi täpselt ei tea, mida nad tahavad, kaasata nad selle mõisa taastamisprotsessi, et nad tunneksid, et see hoone ongi nende oma, see on haruldane ja tänuväärne! Ka vanade jalgrataste taastamise idee on huvitav, kuigi tundub esmapilgul hullumeelne.
Luke mõis on taas üks näide, kuidas midagi ära teha tahtes tuleb võidelda ametkondadega ja tõestada ilmselget. Ja inimesed ei väsi ja teevad seda kõige kiuste juba mitukümmend aastat! Soovin sellele sümpaatsele agronoomipiigale ja tema meeskonnale edu!” rääkis Indrik.
KAIE NÕLVAK
