See on päev, mis annab eurooplastele võimaluse erinevate ürituste kaudu rõhutada ühtsust ja väärtustada kõike seda, mida ühinenud Euroopa on kodanikele andnud. Eraldi provokatsioone Jõgevamaal karta ei ole, sest siinsed mitte-eestlased on Eesti eluga ammu kohanenud.
Jõgeva maasekretär Henri Pook ütles Vooremaale, et Jõgeva maakonnas Euroopa päeva tänavu eraldi ei tähistata. Riigiasutustel heisatakse vaid Euroopa Liidu lipud.
Maasekretäri sõnul polnud esmaspäevahommikuse seisuga veel teada, kas alkoholi müügipiirang seekord ka Lõuna-Eesti maakondadesse laieneb. ?Pigem ei laiene,? arvas Pook. ?Elame oma tavalist, igapäevast elu. Meie oleme oma maakonnas alati hästi läbi saanud ja meil ei maksa Tallinnas toimunut üle tähtsustada?.
Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja Klaire Ründva kinnitusel 9. mail Tallinnas ja Harjumaal kehtiv kogunemiskeeld Jõgevamaale ei laiene, kuid loomulikult pööratakse tavalisest enam tähelepanu igasugustele kogunemistele ja noortekampadele.
Politseil on ka palve inimestele mitte enam liiklust takistada. Kuigi Jõgevamaal pole liiga aeglase sõidu ja signaalitamise tõttu seni veel kedagi karistatud, on aeglast sõitu ja tuututamist ette tulnud ja see on põhimõtteliselt karistatav. Ka senised üksikud aknaklaaside lõhkumised, mis Jõgeva linnas on ette tulnud, ei ületa uudisekünnist, kuid oleks siiski parem, kui politseid raskel ajal rumalustega ei koormataks.
Ründva kinnitusel on Jõgevamaal politseisse viimase aja ärevatest sündmusest mõjutatuna laekunud 135 isiku avaldused, kes soovivad hakata abipolitseinikeks, et tagada korrakaitse ja turvalisus kodukandis. Nende hulgas on nii kaitseliitlasi kui tavakodanikke.
“Suhtumine naabrisse peaks olema rahulik ja viisakas. Meie maakonnas on erinevaid rahvusi, koos me siin elame, suhtugem siis üksteisesse lugupidamise ja austusega,” ütles Jõgeva politseijaoskonna vanemkomissar Valentin Keki?ev.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev on sama meelt. Kuigi viimase nädala jooksul on ette tulnud paar üksikut intsidenti, on linnas meeleolu rahulik. ?Inimesed usuvad, et võimud tulevad oma ülesannetega toime ja mingit rahvustevahelist vaenu siinkandis ei eksisteeri,? kinnitas Svjatõsev.
Linnapea kinnitusel ollakse küll juba Tallinna rahutuste algusest peale igaks juhuks kõikideks võimalikeks ohtudeks valmis, linna infrastruktuurid on täiendava valve all ja side politseiga on pidev.
Svjatõ?evi hinnangul tuli aga mõnepäevane kuiv seadus igati kasuks, sest ootuspäraselt vähendas see kuritegevust. ?Kõigis maakondades vähenes kuritegevus alkoholimüügi keelu ajal oluliselt. Nii on see olnud ka varem, kui volbriööl või mõne muu ürituse puhul alkoholi müüki ajutiselt piiratud on,? rääkis Svjatõsev.
Linnapea sõnul on see hea näide sellest, et tegelikult saadakse probleemist aru ja selle asemel, et koera saba pidevalt sentimeetrihaaval kärpida, tuleks teha üks tervendav liigutus. ?Eestis oleks mõistlik kehtestada üleriigiline öine alkoholimüügi piirang,? on Viktor Svjatõ?ev kindel.
8. ja 9. mai kohta pole Jõgeva linnas mingeid erilisi juhtööre, kehtib sama süsteem, mis on töötanud juba nädalapäevad.
Svjatõ?evi sõnul võiks selle nädalaga nn häireolukord ka täielikult vaibuda. ?Jõgeva inimesed võivad elada oma rahulikku ja tavapärast elu,? kinnitas linnapea, kuid pani siiski südamele, et linnakodanikud veel valvsust ei kaotaks ja kohe, kui rohkem võõrast rahvast või midagi eripärast silma hakkab, sellest viivitamatult märku annaksid.
?Kohalike poolt siin küll pole midagi oodata ei ole,? on Svjatõ?ev kindel. ?Jõgeval ja Jõgevamaal elavad mitte-eestlased on ammu paikseks muutunud ja täielikult kohanenud,? kinnitas ta.
Riigis tervikuna on Jõgeva linnapea hinnangul liiga kaua räägitud kahest teest, mis on kulgenud paralleelselt, kuid pole ühinenud.
Svjatõsev usub, et kõige parema tulemuse tegelikule integratsioonile annab tugev majandus. ?Küll vene noored näevad, et läbi hea majanduse saavad nad Eestis tööd ja maailm avardub nende jaoks tunduvalt. Seejärel kaovad ka konfliktid.?
SA Jõgeva haigla juht Peep Põdder teatas, et seoses alkoholimüügi piiranguga tuli haiglal turgutada neid, kes olid sunnitud oma pidevalt kestnud joomise lõpetama. ?Kiirabi viis deliiriumis inimesi Tartu Psühhiaatriahaiglasse,? kinnitas Põdder.
Haiglajuhi hinnangul mõjus kriis riigis ka näiteks südamehaigetele. ?Rahvas jagunes ju kaheks, elati kaasa ühele või teisele poolele, aga ükskõikseks ei jätnud sündmused kedagi,? rääkis arst.
Kuigi haigla on 24 tundi ööpäevas patsientide vastuvõtuks valmis, on Põdder arstina kuiva seaduse vastu. ?Ma pooldan seda, et riigialkohol oleks ikkagi reeglipäraselt kättesaadav, et ei tekiks kontrollimatut alkoholimüüki monopolide poolt. Mäletame ju Pärnu metanooli-tragöödiat ja teist sellist enam ei tahaks,? on doktor Põdderi seisukoht.
JAANIKA KRESSA
