Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti viimasel nädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad”. Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas peetavale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile.
Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europeade, Sadala külade seltsi rahvamajas proove tegev segakoor “Sõbrahing” laulnud Ungaris Szegedis ning tantsurühm “Tuuritajad” tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türki Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot festivalist saadi Europeade’i kodulehelt.
“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestist,” rääkis Torma naisrühma eestvedaja Evi Štukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega kakskümmend minutit. Torma naisrühm ja Pala “Tuuritajad” tantsisid segakoori laulu saatel. Kontserdid toimusid tänavatel ja väljakutel. Küllap olekski esinejatel ja publikul tubastes tingimustes liiga palav hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 plusskraadi.”
Rahvarõivaid pandi tähele
Torma valla segakoori dirigent Mare Talve rääkis, et repertuaari ettevalmistamisel peeti silmas soovi tuua rahvusvahelisel kultuurisündmusel esile kodumaa omapära. “Nii esitasimegi eestimaist repertuaari. Arvestades publiku enamiku temperamenti, valisime välja mitte klassikaliselt põhjamaised, vaid pigem hoogsamad laulud-tantsud. Kauakestva aplausiga võeti vastu “Tuuritajate” esitatud “Tuljak”. Meeldis ka Torma tantsunaiste “Saaremaa valss,” mida saatis koor. Paljudele hakkasid silma meie heledad rahvarõivad. Tunti huvi, kas mustrid pluusidel on trükitud või tikitud. Etlejad Bulgaariast, Bosniast ja Hertsegoviinast olid märksa tumedamates rahvarõivastes,” märkis koori dirigent Mare Talve.
Kaitsvad silmad türgi turult
Üheks pidulikumaks festivalisündmuseks oli isetegevuslastele Altinoluki linnapea vastuvõtt. Linnavalitsuse hoonesse saabujaid tervitas kohalik orkester.
Mare Talve muljete põhjal on Türgi loodeosas asuv Altinoluk üldiselt euroopalik linn, kus hakkab silma kord ja puhtus. Evi Štukert nentis aga, et linnas võis märgata mõndagi, mis omane türklaste traditsioonilisemale elulaadile.
“Kindlatel aegadel helisenud kellad kutsusid islamiusulisi mošeedesse palvetama. Kaupmehed turul polnud siiski pakkumisega pealetükkivad. Küll võis tähele panna, et kui tekkis arutelu, millise hinnaga müüa, küsisid müüjad üksteiselt nõu. Näiteks naine konsulteeris mehega, isa pojaga. Siit võib ehk järeldada teatud hierarhiat perekonnas. Väga palju oli turul ehteid, muu hulgas kurja vastu kaitsvad “silmad”, mida võib kanda kaelas, aga kinnitada ka kodus külmikutele jne. Kinkisime sellised talismanid ka meie vastupidavatele ja lahketele bussijuhtidele Jüri Lepale ja Toomas Aguraijujale.
Türgis pakutud toit polnudki liiga vürtsikas, nagu kardeti, küll aga puu- ja köögiviljade poolest rikas. Ühel õhtusöögil tõid türgi mehed Torma rahvatantsuneidudele viisakusavaldusena puuviljavaagnad kingituseks, ” rääkis Štukert.
Kohalikest jookidest proovisid ja kiitsid tema sõnul mõned õlut, mis oli üsna lahja jook.
Majutuspaigaks oli Altinoluki linnast paarikümne kilomeetri kaugusel Egeuse mere kaldal asuv hotell.
“Käisime ka meres ujumas. Panime tähele sedagi, et mitmed türklased käisid ujumas rõivastega, mis on usutavasti tingitud selle maa kommetest,” jutustas Štukert.
“Esinejatel polnud aega, kuid mõned kaasas olnud fännid proovisid ära ka kuulsa türgi sauna,” lisas ta.
“Kokku läbisime reisil seitse riiki. Nägime rohkesti ajaloo- ja kultuuriväärtuslikku, looduse ja inimeste poolt kauniks tehtut, kuid ka mõndagi silmariivavat. Aga eks reisimise üks motiive ongi tõdeda, kui ilus on Eestimaa,” ütles Mare Talve.
i
JAAN LUKAS
