Saarejärve looduspark hõlmab kokku 158 hektarit ning on moodustatud Saare järve, seda ümbritseva metsa ning Saare mõhnastiku kaitseks. Kaitseala kuulub Euroopa kaitsealade võrgustikku NATURA 2000.
Kaitsealal on ka ajaloolis-kultuuriline väärtus, kuna ala on maastikuelemendina kuulunud kompositsioonilise osana Saare mõisa pargi koosseisu, alal on ka endiste mõisaomanike ? Manteuffelite perekonna matmispaik. Kaitseala jääb Saare mõisast umbes 0,7 kilomeetri kaugusele.
?Et sellele piirkonnale on taoline liigestatud pinnareljeefi esinemine väga iseloomulik, siis on moodustatud looduspargi piiritlemisel järve ümbritsevast mõhnastikust kaitseala koosseisu arvatud ainult esinduslikum osa, kus ühtlasi asuvad ka vanuseliselt väärtuslikumad puistud, selgitas Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Mariliis Märtson.
Oluline mitmekesisuse säilitamiseks
Saare järv paikneb Vooremaa ja Kagu-Eesti lavamaa vahelises orundis. Saare järve ümbruses tungib sügavale Vooremaasse Kaiu mõhnastiku sopp, tekitades kolmest küljest voortega ümbritsetud Saare mõhnastiku. Nii mõhnastik kui seda ümbritsevad madalamad alad on valdavalt kaetud okaspuumetsaga.
?Looduspargi maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks,? tutvustas Märtson.
Ta märkis, et kaitseala moodustamine ja kaitsekorra kehtestamine on olulised maastikuliselt mitmekesise ja looduskauni koha, seal asuvate esinduslike metsakoosluste, biotoopide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks.
?Oluline on, et säiliksid võimalikult paremad tingimused kompleksseire järjepidevaks läbiviimiseks.?
Töötab ka kompleksseirejaam
Kaitsealal töötab 11. aastat kompleksseirejaam, üks kahest kompleksseirejaamast Eestis. Seirejaamas kogutakse näiteks sadevett, mulla nõrgvee proove, uuritakse saasteainete kontsentratsiooni sadevetes, kogutakse samblikuid ja rohevetikaid, varist kuusikust ja männikust.
?Kaitsealal kasvavad kaitsealustest taimeliikidest valge-vesiroos, suur käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, pruunikas pesajuur ja roomav öövilge,? tutvustas Märtson kaitsealuseid taimi.
Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistus.
Keskkonnateenistusel on lähiajal plaanis kaitseala looduses tähistada ning paigalda kaitseala tutvustavaid infostende.
Eraldi kasti
Pea meeles
*Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
*Looduspargis on lubatud kalapüük ja jahipidamine.
*Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
*Looduspargi vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
* Sõidukiga võib sõita ainult olemasolevatel teedel.
*Ärge jätke prügi loodusesse!
*Ärge korjake kaitsealuseid taimi!
ALLIKAS: Saarjärve looduspargi kaitse-eeskiri
HELVE LAASIK
