Kümnest elujõulisemast omavalitsusest kaheksa paiknevad Harjumaal, kui nende hulka mitte arvata Tallinna linna. Vaid Tartu linn kuulub veel esikümnesse, täpsemalt on Eesti suuruselt teine linn elujõulisuse indeksi järgi kuues.
Statistikaameti poolt välja antud raamatus “Linnad ja vallad arvudes 2004” on artikli “Elujõulisuse indeks ja kohalike omavalitsuste elujõulisus” andmetel Põltsamaa linn elujõulisuse indeksi poolest Eesti omavalitsuste hulgas 42., Palamuse vald 85., Jõgeva vald 112., Tabivere vald 156., Põltsamaa vald 158., Puurmani vald 170., Pajusi vald 192., Torma vald 218., Mustvee linn 219., Saare vald 227., Pala vald 231., Kasepää vald 234. kohal. Nii kuulub statistikaameti analüüsi järgi kolm Jõgevamaa omavalitsust 15 kõige kehvema elujõuindeksiga omavalitsuse hulka vabariigis.
Indeks arvutati viie näitaja põhjal
Elujõulisuse indeks arvutati viie osaindeksi põhjal, milleks olid rahvastik, töö ja toimetulek, kohaliku omavalitsuse majandamine, oskused ja innovaatilisus ning majandustegevuse mitmekülgsus.
Rahvastikku valis statistikaamet iseloomustama kaks olulisemat näitajat : rahvaarvu muutus ja alla 65-aastaste osatähtsus. Rahvaarvu kasvades kohalik majandustegevus tugevneb, sest kasvab nõudmine kaupade ja teenuste järele, rahvastiku vähenedes kohaliku omavalitsusüksuse arenguvõimalused kitsenevad. Kohaliku omavalitsusüksuse elanike vanus mõjutab samuti piirkonna arenguvõimalusi. Vanade inimeste suur osatähtsus nõuab kohalikult omavalitsuselt suuri kulutusi vanuritele mõeldud teenuste arendamiseks. Et üle 65-aastased tavaliselt ei tööta, mõjutab see olulist omavalitsuste tuluallikat ? üksikisiku tulumaksu suurust.
Teise osaindeksina arvestati registreeritud töötust ja üksikisiku tulumaksu laekumist, mis mõõdavad elanike heaolu ja kohaliku omavalitsuse majanduslikku olukorda.
Kohaliku omavalitsuse majandust iseloomustab analüüsis selle eelarve tulu elaniku kohta. Kohaliku omavalitsuse eelarve tulu moodustavad maksud, riigilõivud, tulu varalt, segatulu, finantstulu, laekumised majandustegevusest, arvlemised, ülekanded, laekumised ja laenud. Vastavalt oma majanduslikule olukorrale suudab kohalik omavalitsus pakkuda elanikele avalikke teenuseid, hoida korras ja luua sobivat infrastruktuuri ettevõtluse arendamiseks ja arendada elukeskkonda.
Oskusi ja uuenduslikkust iseloomustavad kaks näitajat: kõrgharidusega inimeste osatähtsus ja äriühingute arv 1000 elaniku kohta. Kõrgharidusega elanike osatähtsus näitab inimressursi kvaliteeti. Registreeritud äriühingute arv näitab elanike aktiivsust ja ettevõtlikkust.
Majandustegevuse mitmekülgsust kohaliku omavalitsuse territooriumil näitab tegutsevate äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusalade arv. Elujõulisuse indeksi arvutamisel kasutati peamiselt 2002. aasta andmeid.
Linnades ja valdades kujunes koondindeks üsna sarnaselt. Suuremad korrelatsioonierinevused on vaid kohalike omavalitsuste tulu arvutamisel elaniku kohta ja äriühingute suhtarvu arvutamisel tuhande elaniku kohta. Nende puhul on mõju koondindeksi kujunemisele linnades suurem kui valdades.
Kui jaotada omavalitsused elujõuindeksi väärtuse järgi nelja suurde gruppi ja vaadata ka muid geograafilisi, demograafilisi ja majanduslikke näitajaid selles grupis, siis kõige madalamasse gruppi, kus elujõulisuse indeksi väärtus on tunduvalt alla keskmise, kuulub 86 omavalitsust, neist 80 valda ja 6 linna. Statistikaameti juhtivmetoodiku Kaja Sõstra kokkuvõtlikust artiklist selgub, et kuigi elujõulisuse indeks näitab üldiselt ära parema ja halvema potentsiaaliga omavalitsused, vajavad indeksi arvestusmetoodika ja komponentide valikukriteeriumid veel põhjalikumat uurimist.
Statistika ei kajasta kõike
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev ütles, et kui vaadata tippu ehk kõige elujõulisemaid omavalitsusi, siis need on tõepoolest igas valdkonnas teistest ees. Samas on kõik suhteline ja statistikat ei saa siiski väga tõsiselt võtta. Samas näitab Statistikaameti poolt tehtud analüüs seda, et riigi tasemel on jäänud palju olulist tööd tegemata.
“Jõgeva linna 34. kohaga võib rahule jääda, seda konkreetset statistikat arvestades,” ütles Svjatõsev. Tema sõnul on rahvastiku struktuur linnas optimismi sisendav: veerand elanikkonnast moodustavad alla 16-aastased lapsed, pensioniealiste osakaal on 16 protsenti. Samas erineb tegelik rahvastiku struktuur statistilisest ? sissekirjutamine ei ole kohustuslik. Linnapea rõõmustas ka selle üle, et igal aastal on tekkinud linna uusi ettevõtteid, mis kindlasti näitab omavalitsuse elujõulisust.
Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et statistika peegeldab hetkeseisu küll üsna adekvaatselt, kuid kui Statistikaameti kogutud andmed lihtsalt seisma jäävad, ei ole olukorra fikseerimisest midagi kasu. Riigil oleks vaja korralikku regionaalprogrammi. Siiani regionaalpoliitikast ainult räägitakse, kuid tegelikult ei jõua investeeringurahad maapiirkondadesse, kus neid kõige rohkem vaja oleks. Morozovi sõnul on selge, et noored lähevad ära linnadesse, ettevõtteid on vähe. ?Kolhoosikorra kokku varisedes jäid põllumajandusega tegelevad inimesed tööta, muid suuri ettevõtteid aga ei olnud. Uusi ettevõtteid aga ei ole palju tekkinud. Samas on Saare vald paari aasta taguse uuringu andmetel projektide abil taotletud lisaraha poolest ühe inimese kohta esikümnes. Taotlesime raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, kuid raha ei saadud, põhjendusega et piirkonna toetamine läheb liiga kulukaks.
Riiklikul tasemel peaks leidma vahendeid investeerimiseks piirkondadesse, kus keskmine sissetulek on tunduvalt allpool Eesti keskmist,? rääkis Saare vallavanem.
Jõgeva maavanem Aivar Kokk ütles, et Jõgeva maakond on jõudsalt arenenud. Selle nimel on palju ära tehtud nii maavalitsuse kui ka omavalitsuste tasandil. Maavanema hinnangul on statistikud ka mõnes asjas eksinud ning mitte need, kes analüüsi teevad, vaid need, kes andmeid esitavad. Maavanema sõnul on kodanikuühiskonna ehk kolmanda sektori aktiivsus Jõgevamaal väga suur. Projektide kaudu raha taotlemise poolest jääb meie maakond maha vaid Viljandimaast. Maavanem on veendunud, et Jõgevamaal on ka väärtusi, mida statistika abil mõõta ei saa, näiteks värske õhk ja kaunis loodus.
EVA KLAAS
