Vabaühenduste Fondi IV taotlusvoorus sai rahastuse ka Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse projekt “Koostöö teeb tugevaks”. Projektiidee tuleneb külamajade uudsest olukorrast, kus kolm on juba teenust osutamas ja kolm seda planeerimas.
Projekti käigus luuakse koostöövõrgustik Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse ja külaseltside ning kohalike omavalitsuste vahel — kaardistatakse osapoolte vajadused ja võimalused teenuste osutamiseks, külamajade haldamiseks, koolitatakse juhatusi, kaasatakse noori, et teha koostööd külaseltside ja omavalitsustega.
“Neli organisatsiooni, kelle projektid juba käigus, rääkisid Tallinnas peetud kokkusaamisel oma muljeid. Aeg ei ole praegu kerge,” tunnistas Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse eestvedaja Karina Kaarepere. Ta on seda meelt, et rasked ajad lähendavad väikesi kogukondi.
“Kindlasti saavad külaseltsid raskest ajast hoolimata toetust ja nende tegevus hoogustub. Raskemaks läheb just katusorganisatsioonidel,” kinnitas Kaarepere.
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse projekti planeerimine algas juba 2008. aastal ja siis ei olnud ajad veel nii rasked. “Loodame, et koolitused on meie liikmetele vajalikud,” ütles Kaarepere.
Väljasõit tuleb suvel
Omafinantseeringuna panevad liikmed oma raha mängu, pisut on raha ka kodukandiühendusel.
Rasketel aegadel ei taha inimesed eriti kodunt välja tulla, sellepärast on rahvast keeruline ka kuhugi meelitada. Loetakse iga krooni.
Mais kohtuti juhatusega ja üldkoosolek tuleb juunis, kus arutatakse ka Maapäeva teemasid ja külamajade ja külavanemate hetkeolukorda, kuna need teemad tulevad ka Maapäeval käsitlemisele.“Et rahval kiirel kevadisel ajal ei oleks vaja mitu korda kodunt välja tulla,” selgitas Kaarepere.
Väljasõidukoolitus teiste külamajadega tutvumiseks jääb kindlasti suveks. “Meie jaoks on oluline teada saada, et kui selts võtab külamaja endale, siis kuidas ta toime tuleb. Ilma kohaliku omavalitsuse abita läheb väga raskeks,” nentis ta. Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatus otsustas 21. mail toimuval koosolekul teha seekordse väljasõidu Võrumaale. Seal sai aastaid tagasi käidud, aga oleks huvitav näha, kuidas on arenetud ja kuhu jõutud.
Kaasata omavalitsused
Jõgevamaal tulevad majade haldamisel hästi toime Kamari ja Pajusi ning Sadala ja Vaiatu ja ka väike Halliku, kus omavalitsused on leidnud raha kaasfinantseeringuteks. Kohapeal on tugevad projektikirjutajad ja asjad edenevad.
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse sooviks on, et ka kohalikud omavalitsused ümarlaudadel kaasa lööksid ning annaksid teada, millise piirini nad seltse toetada saavad ning milliseid teenuseid peaksid seltsid osutama. Kui külamaja hakkab mingit piirkonnale vajalikku teenust osutama, võib tekkida ka töökohti. Näiteks proovib Vaiatu praegu ürituste korraldamist pakkuda, sama on teinud Sadala ja Kamari.
Kamari on üks Eesti külamajade tippe, seal on perspektiivi just valmiva veekeskuse näol ning külamaja saaks keskuse külalisi majutada ja toitlustada. “Õnneks on meil neidki, kes näevad juba nii kaugele tulevikku. Samas püüavad ka väikesed seltsid jõudumööda toime tulla ning edasi minna,” rääkis Karina Kaarepere.
Uusi maju niipea juurde ei tule
Uusi külamaju niipea juurde ei tule, rasketel aegadel ei julgeta neid enam enda kätte võtta, sest pole neid millegi eest korda teha.
Väga palju koolitusi on mõeldud just seltside juhatustele, et nad tunneksid end kindlamalt. “Näiteks Lustivere külaselts peab kultuurimaja edasi pidama ja kultuuriteenust osutama. Vaja on osata koostada lepinguid, raamatupidamise pool korras hoida. Just projektiaruannete esitamine ja igasuguste dokumentide vormistamine on üks meie nõrku külgi,” tunnistas Kaarepere.
Vabaühenduste Fond (VÜF) vahendab Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide toetusi kodanikuühendustele ja seda haldab Avatud Eesti Fond. Vabaühenduste Fondi kaudu toetavad Norra, Island ja Liechtenstein Eesti kodanikuühiskonna tugevdamist. Fondi eesmärk on suurendada Eesti vabaühenduste tegutsemisvõimekust ja mõju ühiskonnas ning kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse.
Norra ja EMP finantsmehhanismide raames alustas Vabaühenduste Fond 2007. aastal Eesti vabaühenduste projektide toetamist, mille eesmärgiks on suurendada Eesti vabaühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas. Tänaseks on rahastust saanud 86 projekti, mille hulka kuuluvad nii Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS kui Karksi Kultuuriseltsi projekt, Eesti Loomakaitse Seltsi ja Eesti Olümpiakomitee projektid, naabrivalve arendamise ja omavalitsuste e-kaasamise projektid.
Neljandasse vooru esitatud 189 taotlusest said positiivse vastuse 39, mille seast paistsid silma näiteks MTÜ Ökomeedia algatus ettevõtete säästva arengu juhtimise teenuse loomiseks ja Eesti Ornitoloogiaühingu projekt juhtimise ja eestkostesuutlikkuse arendamiseks. Fondi toel kavandab MTÜ Sind ei jäeta üksi esmakordselt Eestis resotsialiseerimise teenust tervenevatele narkosõltlastele ning Junior Achievement Arengufond kaasab vene õppekeelega koole majandusõppe edendamisse. Kokku jagab VÜF aastatel 2007-2011 vabaühendustele toetusi enam kui 38 miljoni krooni ulatuses. Projektide prioriteetvaldkonnad on: demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ning säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng.
iii
HELVE LAASIK
