Eestis on endiselt tuhandeid kodusid, mis on päästeameti andmetel tuleohtlikud ning vajavad kindlustunnet, et neid ei ole nende murega üksi jäetud. „Kodud tuleohutuks“ on projekti „500 kodu tuleohutuks“ nimetus alates 2020. aastast.
„Koostöö Jõgevamaa omavalitsustega on olnud väga hea ja nad on oma eelarvest sellesse projekti palju panustanud. Eriti tahaks kiita valdade sotsiaaltöötajaid, keda oleme ka koolitanud ja kes oma tööga palju panustavad. Päästeametil on oma kriteeriumid, mille alusel selgitatakse välja niinimetatud punased kodud, kus tuleohtlikkus on väga suur. Esitame igal aastal vallale nimekirja kümnest sellisest kodust ja koos omavalitsustega arutame läbi ja selekteerime välja need, millega hakatakse kohe tegelema,“ selgitas Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa piirkonna juhataja Jüri Alandi.
Selle aasta projekt ei ole veel käivitunud, kuid nimekirjad on koostatud ja esitatakse täna omavalitsustele. Toetuste taotlejateks on omavalitsused ja eelduseks päästeameti eelnevalt tehtud kodunõustamine.
„Abivajajaid on väga palju. Suurem tähelepanu on suunatud lasterikastele peredele, puuetega inimestele ja eakatele,“ selgitas Jüri Alandi ja lisas, et nimekirjast on välja lülitatud need, kellel on suured alkoholiprobleemid.
Tänu päästjate tihedatele kontrollimistele on inimeste tuleohutuse teadmised tõusnud. Tihti aitab ka vähesest, näiteks peale päästja märkust inimene enam ei kuivata riideid liiga lähedal pliidile-ahjule või ei kuhja valmistoodud küttepuid küttekeha lähedusse, kutsub ise regulaarselt korstnapühkija või pöördutakse abisooviga sotsiaaltööspetsialisti poole.
Mustvee valla tuleohutuse üldpilt on rahuldav
Mustvee vald on osalenud selles projektis alates 2018. aastast. Esimesel aastal oli toetuse summa mitmeid kordi suurem ja nii saadi aidata rohkem kodusid. Eelmisel aastal sai Mustvee vallas projektist abi kaks majapidamist ja kokku viis inimest. „Võtsime eesmärgiks teha põhjalikult ja nii said kaks elumaja endale korraliku elektrisüsteemi koos projekti, mõõdistuse ja auditiga,“ kinnitas Mustvee valla sotsiaaltöö spetsialist Katrin Rosar.
Üldine olukord vallas pole tema sõnul aga kiita. „Hindaks tugevaks keskmiseks. Tänu päästeameti ja vabatahtlike pritsimeeste iga-aastastele projektidele, mille käigus päästjad paigaldavad kodudesse suitsu- ja vinguandureid, on abivajajad suures plaanis kaardistatud. Üldpildis Mustvee valla piirkonnad ei erine ja igal poolt võib leida hoolitsemata küttekoldeid ning vanu elektrijuhtmeid,“ tõdes Rosar.
Põltsamaa vallas on aidatud paljusid peresid
Suurema murekohana tõi ta välja Kasepää piirkonna tänavküla, kus majad asetsevad väga lähestikku ning tänavad on kitsad ja keeruliselt ligipääsetavad. „Küttekollete remont ning nõuetekohane elektrisüsteemide uuendus läheb nii kalliks, et paljudel inimestel on raske seda iseseisvalt teha. Sellegipoolest oleme väga rahul, kui saame kasvõi paari kodu kaupa valda tuleohutumaks muuta,“ ütles Rosar.
„Valla majandusosakond ja sotsiaalosakond teevad head koostööd ja hindavad päästeameti esitatud tuleohtlikke kodusid ning selgitavad välja inimeste vajadused,“ kinnitas Põltsamaa valla majandusosakonna juhataja Mark Liivamägi. Ta lisas, et teinekord on lahenduseks olnud ehk isegi asenduspinna pakkumine.
„Oleme teinud oma otsused aidata läbimõeldult, külastanud kodusid ja selgitanud inimestele olukorda koos valdkonna spetsialistidega ning pole kunagi peale sundinud. Inimeste suhtumised on erinevad, kui abi pakutakse. Ollakse skeptilised ja ei mõisteta teinekord vajadusi. Kuid kui tööd saavad tehtud, siis ollakse tulemuse üle õnnelikud ja rahul. Oleme saanud eelmiste aastate abisaajatelt tagasisidet, et küttekulud on vähenenud ja tingimused on muutunud paremaks. Uue ahju ehitamisel pandud klaasist ahjuuks on andnud juurde ka hea emotsiooni. Eelmisel aastal aitasime nelja peret ja ehitati välja nii elektrisüsteeme, samuti lõhuti ära ja ehitati uusi küttekoldeid. Projekt on väga vajalik ning kuigi nimekiri pole veel selgunud ja taotluste esitamine on ees, siis sellel aastal loodame aidata vähemalt kahte-kolme peret,“ rääkis Liivamägi.
„Eelmisel aastal aidati projektiga kolme kodu, kus põhiliselt tehti korda küttekolded. Lammutati, korrastati ja ehitati üles nii ahjusid, pliite koos soojamüüriga kui ka korstnaid,“ selgitas Jõgeva valla sotsiaaltöö spetsialist Mari-Liis Nuut. „Eelmisel aastal pöörati suurt tähelepanu ka vinguandurite paigaldamisele ja seda koostöös päästeametiga,“ kinnitas Nuut, öeldes, et projekti on väga vaja.
ULVI TAMM
