Spetsialistide hinnangul on Jõgevamaa kinnisvaraturul võimust võtnud vaikelu, mille põhjuseid tuleb otsida nii väheatraktiivsest ettevõtluskeskkonnast kui ka pankade konservatiivsemast laenupoliitikast.
Jõgevamaal valitseb „nokk kinni, saba lahti” olukord: ühelt poolt pole üüriturgu, mis takistab näiteks tööjõu majutamist ja kohaliku majanduse elavdamist, teiselt poolt puudub julgus, et ehitada üürikorteritega maju, sest risk kõrbeda on liiga suur. Mitmed ettevõtjad on Vooremaale vihjanud, et just üürivõimaluste puudumine pärsib nende arengut. Teadaolevalt võeti Jõgeva linnas viimati uus kortermaja kasutusele 1992. aastal.
Vaid kaheksa üürikorterit
Kinnisvarabüroo Skanton maakler Jaanika Taru, kelle portfellis on mitu Jõgevamaal asuvat objekti, kinnitas, et maakonnas sisuliselt puudub üüriturg ning saadaval on vanemad majad või korterid. „Minu teada on üürimise vastu huvi olemas,“ lausus Taru. „Arendajad ei soovi Jõgevamaale minna, see ei ole atraktiivne. Samas on tegemist kohaga, mis on paljudele südamelähedane ja kodune, lastele väga turvaline koht kasvamiseks. Kes on sinna läinud, see ka jääb.“
Ka Tartu Jakobi kinnisvara maakler Marika Karu tõdes, et huvi tuntakse üürikorterite vastu. „Kui korter on pikka aega olnud müügis, siis uuritakse isegi võimalust seda üürile võtta. Tartus oleks see mõeldamatu,“ lausus ta.
Lisaks maakleritööle peab Karu Laiuseväljal puhkemaja, mis on tema kinnitusel olnud välja müüdud, kui piirkonnas on tehtud suuremad arendusi, millega kaasneb tööliste majutamine.
„Uusarenduste hind on selline, et isegi kui neid teha, siis Jõgeval ei leia ostjaid,“ ütles Tartu Jakobi kinnisvara maakler. „10 aastat tagasi oli küll olukord, et inimesed, kes töötasid Tartus, ostsid Jõgevale korteri, aga nüüd on aeg palju väärtuslikum, enam ei taheta sõita ja aega kulutada. Kõik kipub suurematesse tõmbekeskustesse.“
Maa-ameti statistika põhjal tehti maikuus Jõgevamaal Eesti kinnisvaratehingutest 2,8%, mis oli sarnasel tasemel Põlva- (2,8%), Valga- (2,7%), Lääne- (2,2%), Järva- (3,1%), Saare- (3,3%) ja Raplamaaga (3,5%), selgelt väiksem oli Hiiumaa (1,2%). Domineerivad suured tõmbekeskused: Harju- (36,1%), Tartu- (10,5%), Ida-Viru- (8,7%) ja Pärnumaa (8%).
Kinnisvaraportaalis kv.ee oli üleeilse seisuga 71 Jõgevamaa kortereid ja 135 maju puudutavat kuulutust. Korteritest oli Jõgeva vallas 50, Põltsamaal 17 ja Mustvees 4, seejuures üüriks pakuti vaid 5 korterit Jõgeva ja 3 Põltsamaa vallas. Portaal City24.ee pakkus Jõgevamaale 29 maja ja 6 korterit.
2020. aasta esimeses kvartalis tehti Eestis 11 630 kinnisvaratehingut, mis on 5,1% rohkem kui mullu, kuid rahaline maht vähenes 6,5%. Jõgevamaal leidis esimeses kvartalis aset 285 kinnisvaratehingut, mis on 13% rohkem kui mullu, samas vähenes tehingute rahaline maht 0,8%.
Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali andmetel näidati kogu Eestis viimase kuu jooksul eriti suurt huvi üles maamajade ja suvilate vastu. „Kui korterituru täielikust taastumisest ei saa veel rääkida, siis juunis sõlmiti majade ja suvilatega üle 400 tehingu, mida oli 50 võrra enam kui möödunud aasta samal ajal, jäädes viimase 12 kuu kontekstis alla vaid eelmise aasta juulile,“ seisis Habal analüüsis.
Külm sõda turul
„Turul käib endiselt külm sõda – teatud osa ostjaskonnast soovib näha suuremat hinnalangetust, samas kui müüjad on endiselt veendumusel, et tipphinnaga on võimalik ka praegu ostjaid leida ning ei kipu oma kaupa turult ära võtma. Tõenäoliselt näeme me siiski mingit hinnalangust, ent kasvanud nõudluse juures on müüjad oma argumentidele saanud hingetõmbeaega juurde,“ kirjeldas Habal.
Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on Jõgevamaal müügis olevate korterite keskmine ruutmeetri hind juuni seisuga kukkunud 440 eurole, kuulutusi oli eelmisel kuul 46. Aprillis ja mais püsis ruutmeetri hind sarnane, enne koroonakriisi oli see aga 490 eurot, mis on viimase kahe aasta kõrgeim tulemus.
Tartu Jakobi kinnisvara maakler Marika Karu ütles, et Jõgevamaa kinnisvaraturg on viimase 15 aasta jooksul olnud kogu aeg madalseisus. „Jõgeval on korterite müügiperiood väga pikk, Põltsamaa piirkond on aktiivsem. Põhjus on ka selles, et inimestele ei anta laenu. Kui vaadata rahvaarvu ja müügitehinguid, siis võib öelda, et Jõgevamaal ei olegi võimekust rohkemaks,“ selgitas Karu.
Kinnisvarabüroo Skanton maakler Jaanika Taru sõnul on praegu paljud pakkumised ülehinnatud. „Kõrge hind on põhjus, miks neid ei taheta, ja objektid on kaua müügis. Inimesed tahavad osta soodsamalt. Jõgevamaa jaoks on 20 tuhat vastuvõetav, aga 30 tuhat mitte. Helistajaid ja huvilisi on, aga hind jääb tihti kõrgeks,“ lausus ta.
Taru rõhutas hinna ja kvaliteedi suhte olulisust. „Maakohad on tõusnud rohkem hinda. Näiteks Võru- ja Tartumaa on väga atraktiivsed. Kui hinna ja kvaliteedi suhe on paigas, siis läheb objekt kohe. Samuti soovivad ostjad privaatsust. Näiteks kaks objekti, mis mul Jõgevamaal müügis on – kui nad oleksid privaatsemas kohas, oleks nad juba omaniku leidnud,“ sõnas Skantoni kinnisvaraettevõtte maakler.
MIHKEL UIBOLEHT
