Pühapäeval Põltsamaa kultuurikeskuses peetud Jõgevamaa II käsitöökonverentsil “Lapitöö – kunst või käsitöö” tõdeti lapitehnika populaarsuse märgatavat tõusu nii professionaalidest kui ka harrastajatest tegijate, samuti tarbijate hulgas.
Eesti Lapitöö Seltsi eestvedaja Anni Kreem rääkis, kuidas selle käsitööliigiga organiseeritum tegelemine Eestis kakskümmend aastat tagasi alguse sai. “Kirjutasin tollases Pühapäevalehes artikli “Kõigi maade lapitöötegijad, ühinege”. Tähelepanu äratamiseks antud pealkiri oli mõistagi inspireeritud tollal veel paljudel hästi meeles olnud üleskutsest kogu maailma proletaarlastele.”
Lapitööringid töötavad paljudes kohtades
Kreem märkis, et algusaastatel tehti lapitööd enamasti koduste ja käepäraste vahenditega.
“Meie seltsi teeneks võib lugeda paljude inimeste huvi äratamist käsitöövaldkonna vastu, mille praktiseerimine on ka muutunud mitmeharulisemaks. Meisterdamisega tegeldakse ettevõtluse või hobi korras. Mitmetes paikades töötavad võimekate juhendajate eestvedamisel lapitööringid, mille loomingus on tuntav kohaliku rahvakultuuri omapära. Edenenud on ka koolituste ja näituste korraldamine. Mõnigi lapimeister, nagu näiteks Ene Pars, on saanud tunnustatud kunstnikus, kelle looming hinnatud nii Eestis kui kaugemal.”
Lapitöökogusid Eesti Rahva Muuseumis tutvustas teadur ja giid Virve Tuubel. Tema sõnul on need kogud oluliselt täienenud ka Jõgevamaalt pärit käsitöödega.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Eve Oro andis ülevaate teabest, mis saadud küsitlusega lapitöö õpetamisest põhikoolis.
“Selgus, et 80 protsenti õpetajatest õpetab lapitehnikat koos õmblemisega, mida võib pidada üsna mõistlikuks ja praktiliseks meetodiks,” ütles ta. Eve Oro rääkis sellestki, kuidas ühisgümnaasiumi tütarlapsed valmistasid lapitehnikas vaiba kooli muusikaklassile, et saavutada seal parem akustika.
Korraldajad tegi tänuväärset tööd
Lapitehnika rakendamisest moerõivastes rääkis Eesti Moekunstnike Liidu eestvedaja Anu Hint.
Käsitöökonverents pani punkti ka 20.-26. juunini Põltsamaal kestnud XVI Eesti Käsitööpäevadele. “Märgilise tähendusega sündmus, mida on korraldatud erinevates paikades, võimaldab suurepäraselt välja tuua seda, mis on kõige võimsamalt iseloomulik ühe või teise kandi rahvakultuurile,” lausus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.
Tema sõnul tegid tänuväärset ja põhjalikku tööd käsitööpäevade peakorraldajad, Põltsamaa Käsiteokoja meistrid Katre Arula ja Kersti Pook.
“Käsitööpäevade näitustel ja laadal võis näha tõeliselt nägusaid ja kunstipäraseid esemeid. Rõõm oli tõdeda ka noorte ja laste tõsist kaasalöömishuvi. Näiteks õpitubades pakutavad teadmised ja oskused paelusid minu kolmandas klassis õppivat lapselast sedavõrd, et ta soovinuks sinna jääda vist mitmeks päevaks,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
XVII Eesti Käsitööpäevad toimuvad järgmisel aastal Viljandis, korraldajaks Viljandi Kultuuriakadeemia, kes ka sündmusele teema valib.
i
JAAN LUKAS
