Möödunud nädala algul lasti Kuremaa, Kaiavere ja Saadjärve hulk ligi viieteistkümne sentimeetri pikkusi angerjapoegi, kes kasvavad püügikõlblikuks umbes kuue aastaga.
Viimase kaheksa aasta jooksul on traditsiooniks saanud iga-aastane Jõgevamaa järvede angerjatega asustamine. Angerjamaime lastakse neisse veekogudesse, kus tegutsevad ka kutselised kalamehed. Kalamaimud olid ette kasvatatud Hollandis, kust nad veemahutites Eestimaale toodi.
Üle 20 000 angerjamaimu
Tänavu lasti meie maakonna järvedesse rohkem kalu kui möödunud aastal. Mullu täienesid kolm Vooremaa järve ligi 16 000 väikese angerjaga, sel aastal oli neid üle 20 000. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko sõnas, et tänavu oli kalameestel rohkem rahalisi võimalusi. Siiski nii palju, kui soovi oleks, kalu järvedesse lasta ei saanud. Kalade järvedesse asustamist toetab KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus), kuid tänavu kärbiti selle sihtasutuse eelarvet tervelt 300 miljoni krooni ehk kolmandiku võrra.
Maimude eest tasuvad kalamehed
Kutselised kalamehed investeerivad angerjamaimude sissetoomisse, et neil ka tulevikus midagi püüda oleks. „Mina isiklikult seda kalameestele tulevat kasutegurit hinnata ei oska, kuid kindlasti saavad kalurid maimudesse investeeritud raha kunagi püütud saagi näol tagasi,” sõnas vee-elustiku spetsialist Rakko. Mati Kärmas, kes on üks kolmest Kuremaa järvel tegutsevast kutselisest kalamehest, rääkis, et möödunud aastal püüdis ta välja umbkaudu tonni angerjat ning tänavu on välja püütud kogus umbkaudu 300 kilo. Angerjapüügi aeg on kahel kuul aastas — mais ja augustis.
Seda, kui suureks saak selles augustis kujuneb, Kärmas ennustada ei soovinud. Angerjaid ei püüa ainult kutselised kalamehed. „Siin on ka harrastuspüüdjaid, kelle arvu täpselt ei teagi. Neid on ikka sadakond kindlasti,” tõdes Kärmas.
Veel harrastatakse Kuremaa järvel allveepüüki, mille eest tuleb tasuda 300 krooni kuus. See on Kuremaal võimalik tänu selgele veele ning allveepüüdjadki saavad enamasti angerjaid.
Röövloomad angerjaid ei ohusta
Rakko arvates kasvab enamik maimudest ka püügikõlbulikuks. „Kuna angerjas elutseb enamjaolt järve põhja lähedal, siis jääb ta röövkaladele ja -loomadele kättesaamatuks. Loomulikult on ka erandeid, kes langevad haugide, saarmaste või minkide saagiks,” selgitas Rakko. Angerjaid hävitab ka punataud, kuid Rakko sõnul ei ole see surmatõbi väga levinud. „Mõned aastad tagasi tõmbasid kalamehed punataudi surnud angerjaid Saadjärvest välja, kuid see hulk oli suhteliselt väike ning taolisi juhtumeid pole märkimisväärselt varem ega hiljem täheldatud,” kinnitas mees.
Varem on Jõgevamaal investeeritud ka linaski ja koha maimude asustamisse, kuid tänavu puudusid selleks pakiline vajadus ja ka raha. Pea igal eelmisel aastal on Pedja jõkke lastud ka jõevähi poegi, kuid tänavu jäi see aktsioon rahapuuduse tõttu ära.
iii
EILI KOITLA
