„Metsa läksid sa, metsa läksin ma, metsa läksid kaks karujahimeest ka.“ See vana laul on praegu igati päevakohane, sest 1. augustil algas karujahihooaeg ja mitmeid metsaotte on plaanis küttida ka Jõgevamaa jahimeestel. Keskkonnaamet jagas Jõgevamaale 17 luba.
Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.
Kahjud kasvanud
Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas.
„Lisaks 87 karule jätsime 6 isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,“ sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis anda luba 93 karu küttimiseks.
Karu üldarvukus Eestis on 2019. aasta sügise seisuga ligi 900 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.
Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. „Näiteks kõrgeima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal enim isendeid küttida lubatakse, on registreeritud mesilarünnete hulk 100 mesila kohta alla Eesti keskmise,“ tõdes Aimar Rakko.
Mittetulundusühingu Jõgeva Jahimeeste ühingu juhatuse esimees Mati Kepp ütles, et tänavu on meie maakonna jahimeestele jagatud 17 karujahi luba. „Kõige karuderikkamad piirkonnad on Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Raplamaa. Piirkonnad, kus karud asuvad tehakse kindlaks rajakaameratega. Karujahil tuleb ettevaatlik olla, sest karul on kuulmis- ja haistmismeel märksa parem kui inimesel,“ ütles Kepp.
Mati Kepi sõnul peetakse karujahti metsast varitsuspukilt või nendes paikades karu varitsedes, kus metsaott kõige rohkem kahju teeb. „Karud ründavad sageli mesipuid. Samuti rüüstavad nad põldusid ja söövad teravilja, ennekõike kaera, aga ka nisu,“ lausus Jõgeva piirkonna jahimeeste eestvedaja.
Arvukus kasvutrendis
Jõgeva vallas Pedja ja Vägeva kandis tegutseva jahiseltsi Metsis eestvedaja Valdo Raidma ütles: „Karusid on palju ja nad teevad põldudele liiga. Öösel on põllult karu üsna raske tabada, aga siiski loodame. Üks meie seltsi jahimees on tänavuse jahihooaja algul juba karu näinud. Lasta veel siiski ei õnnestunud.“
Põltsamaa jahiseltsi esimees Toivo Tõnson märkis, et tänavu on karusid rohkem kui eelnevatel aastatel. „Karude arvukus on kasvutrendis. Aastaid pole karu arvukust piiratud ja nende arvukus on hakanud suurenema. Isa- ja emakarude kohtumiseks on head bioloogilised võimalused. Väga sageli satuvad kaamerate ette kahe ja kolme pojaga emakarud, kuid esineb ka nelja pojaga emakarusid. See näitab, et karude populatsioon on tugev ja terve. Kui inimene ei reguleeri, siis jääbki see suureks, sest ega looduslikke vaenlasi karul pole,“ rääkis Tõnson.
Põltsamaa jahiseltsil on karude laskmiseks ja nende arvukuse piiramiseks välja antud neli luba. „Kunagi ei tea, kus karusid kohata võib. Jahimehed on aga selleks valmis, et välja antud load ära realiseerida. Eks nad siis jälgivad nendes piirkondades, mida karud sagedamini külastavad. Põltsamaa jahiseltsi jahimeestel on esimesed tänavused karujahid peetud, kuid senini pole õnnestunud karu lasta,“ rääkis Tõnson.
„Karud külastavad tihti kaerapõlde. Ega metsloomal eriti teist kohta pole, ka nemad peavad kuskil oma kõhu täis saama. Karud rüüstavad ka silopalle. Silorullidele tekib teatud ajaks väga magus lõhn, mis karusid ligi meelitab. Mesipuid karud lõhuvad, võtavad kärjed välja ja söövad mee ära. Arvan siiski, et karud nii suurt kahju, nagu tegid aastad tagasi metssead, ei tee.“
Kullavere jahiühistu jahimees Elmo Laurimäe sõnul on karud hakanud murdma ja sööma põdravasikaid. „Varem sõid nad metssigade põrsaid. Nüüd on sigu hakanud vähemaks jääma,“ lisas ta.
Looduskoolitaja Vahur Sepp arvas, et karudel pole Eestimaal kunagi nii hästi läinud kui praegu. „Karude arvukuse üheks põhjuseks on aafrika sigade katk, mille tagajärjel rohkesti metssigu otsa sai. Nüüd jätkub karudel rohkesti raipeid süüa. Samas jätkub ka palju sarapuupähkleid,“ ütles Sepp.
Jahimajanduse korraldajad on otsustanud reguleerida jahti nii, et karude arv ei langeks üle viiesaja. Praegu on aga Eestimaal karusid peaaegu poole rohkem.
Karujahi eesmärgiks on karude arvu ohjes hoida ja ühtlasi karule selgeks teha, et toiduahela tipus on inimene. Hästi ettevaatlik karu katsub oma toiduvarud metsast kätte saada. Hooletumad tulevad kaera ja nisu sööma. Karud, kes on mesitarusid rüüstanud, oma kombest lahti ei saa. Ta võtab julguse kokku ja läheb jälle.“
Vahur Sepa sõnul on Eestimaa karud, tänu sellele, et neid kütitakse, ühed maailma heasüdamlikumad karud, kes kunagi inimest ei ründa. „Eestimaal pole karu kunagi rünnanud ühtegi naist ega last. Karud on rünnanud mehi, enamasti jahimehi.
Oma vaatevinklist on karul täielik õigus enda eest välja astuda.“
JAAN LUKAS
