Kaalukaima teenetemärgi ? Jõgevamaa Vapimärgiga ? tunnustati Riigikogu liikme ja Eesti Maaspordiliidu Jõud juhatuse esimehe Villu Reiljani paljude aastate jooksul Jõgevamaa heaks tehtud tööd.
Jõgevamaa Kuldristi vääriliseks peeti Jõgevamaa head koostööpartnerit Soomes Mauri Heinoneni, missioonitundega põllumajandusettevõtjat Arvi Tammelit, staa?ikat arsti ja nõustajat Minni Tarumit ning kauaaegset Põltsamaa vallavanemat ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimeest Toivo Tõnsonit.
Jõgevamaa Hõberisti pälvisid Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna juhataja ja maakonna kriisikomisjoni liige Jüri Alandi, Põltsamaa muusikakooli kauaaegne direktor Anne Kaus, Pala kooli kauaaegne direktor Malle Weinrauch, Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena, Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade peakorraldaja Maret Oja ning Sõpruse pargi rajaja ja sellesse parki monumentaalskulptuuri ?Kalevipoeg kündmas? püstitamise algataja Ants Paju.
Palju õppida
Riigikogu liige Villu Reiljan tunnistas, et kodumaakonna vapimärgi üle on tal vägagi hea meel.
?See näitab, et minu 32 aastat kestnud tööd Jõgevamaa heaks on märgatud ning et minu tagala on endiselt tugev,? ütles Reiljan.
Mauri Heinoneni soojad suhted Jõgevamaaga on kestnud ligikaudu viisteist aastat ja selle üle, kui mitu korda ta siinkandis on viibinud, on tal arvepidamine ammu sassis.
?No oma viis korda aastas käin siin ikka,? arvas Heinonen.
Koostöösidemeid on ta arendanud mitmes rollis, sealhulgas kümmet Soome omavalitsust ühendavas Pohjois-Satakunta Sihtasutuses tegutsedes. Ta on kaasa aidanud Põltsamaa piirkonna omavalitsuste ja Soome omavalitsuste koostöö edenemisele. Praegu juhib ta Vilppula valda.
?Meil on olnud üksteiselt väga palju õppida,? ütles Mauri Heinonen. ?Arvan, et Soome pool on sellest koostööst võitnud isegi rohkem kui Eesti pool. Aga kindlasti oleme me mõlemad selgeks saanud, kui palju edukamad me oleme, kui me mitme omavalitsuse rahalise ja ajupotentsiaali ühendame.?
Põllumajandusmasinaid maale toova ASi A. Tammel juht ja omanik Arvi Tammel ütles, et kavatses pärast aumärgi saamist maavanemat noomida: selle eest, et tema alluvad oma paberites midagi sassi on ajanud ? tema see õige aumärgi saaja ju ometi ei saanud olla.
?Samas pean tunnistama, et see on võrdlemisi meeldiv eksitus,? ütles Arvi Tammel muiates. ?Meie firma saab tänavu viieteistaastaseks. Olime ühed esimesed, kes hakkasid sisse tooma Lääne tehnikat, sealhulgas Kvernelandi atra, mis kujunes peagi Eesti põllumeeste meelistööriistaks.?
Kui lisada, et Tammeli firma on stabiilne tööandja kuni 30 töötajale ning tegeleb müügi kõrval ka koolituse ja uute tehnoloogiate tutvustamisega, võib öelda, et eksitusest oli Tammelile kuldmärgi andmine väga kaugel.
Viimse hetkeni salajas
Kuna aumärgisaajate nimed hoiti viimase minutini saladuses, polnud ka Pala kooli direktor Malle Weinrauch veel küsitlemise hetkeks hõbemärgi saamise fakti päriselt omaks võtta suutnud.
?Minu meelest on inimesi, kes sellist tunnustust minust enam väärinuks, küll ja küll,? ütles Malle Weinrauch. ?Üllatus oli muidugi suur ja uhke tunne on ka. Ning oma kodumaakonna, koduvalla ja kodukooli patrioot olen ikka olnud. Nüüd olen vist veel rohkem. Aga märgiga kaasnevat au pean kindlasti jagama oma kolleegidega: üksi poleks ma midagi saavutanud.?
Pala kooli viimase aja saavutuste hulka kuuluvad kindlasti iga-aastaste noortemaratonide edukas korraldamine, kauneima kooli tiitli võitmine mõned aastad tagasi ning mitme maakondliku tantsupeo võõrustajaks olemine. Ka rahvatantsurühmi tegutseb koolis tavatult palju ning see on just tantsujuhist direktori teene.
Lisaks teenetemärkidele anti vastuvõtul üle ka traditsioonilised aasta parimate tiitlid. Heaks Investoriks 2006 tunnistati omavalitsuse gasifitseerimisse investeerinud Palamuse vald, Heaks Põllumajandusettevõtteks AS Perevara, Heaks Ettevõtteks AS Põltsamaa Felix, Heaks Turismitegijaks Saare vald ja Aasta Teoks Siimusti lastekodu Metsatareke peremaja valmimine. Kõik tunnustatud said põltsamaalanna Katre Arula valmistatud tekstiiltaieste omanikuks, Aasta Teoga kaasnes aga ka 2000 euro suurune preemia, mille aitasid maavalitsusel kokku panna Eesti Kultuurkapital ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.
RIINA MÄGI
