Jõgevamaa ja Luuga rajooni vahel sõlmitud koostööleping annab osapooltele võimalused

22. märtsil sõlmisid Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Tõnson ja Venemaa Luuga munitsipaalrajooni juht Sergei Samorodov koostöölepingu, mille eesmärk on korraldada Jõgevamaa ja Luuga rajooni ühistegevust ning luua soodsaid tingimusi inimeste, kohalike ettevõtjate ja organisatsioonide vaheliste kontaktide arendamiseks.

Võimalike koostöösuundadena näevad mõlemad pooled näiteks ärisuhete loomist ja edendamist, spetsialistide ja ametnike stažeerimist, kultuurivahetust ja teineteise esitlemist olulistel piirkondlikel sündmustel. Samuti loob tihedam läbikäimine eeldusi mitmete rahvusvaheliste koostööprojektide algatamiseks ja läbiviimiseks. Koostööleping sõlmiti aastateks 2013-2016. 

Edasine koostöö hakkab toimuma valdkonniti

21.-23. märtsini Luuga rajooni külastanud delegatsiooni kuulus 25 inimest. Lisaks omavalitsuste liidu juhatuse liikmetele, osalesid visiidil ka maavanem, kohalike volikogude esindajad ja mitmed Jõgevamaa ettevõtjad. Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu visiit oli vastuseks mullu oktoobris toimunud Luuga rajooni delegatsiooni külaskäigule meie maakonda.

Koostööleppele alla kirjutanud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et Luugas käinud said kõik kontakte sealsete inimestega ning edasi on võimalik suhelda juba valdkonniti ning sisuliselt. Ta lisas, et Põltsamaa Ettevõtjate Liit on ette valmistamas suvist külaskäiku Luugasse.

Kindlasti võiksid Luuga ettevõtjad tulla oma toodangut pakkuma mitmetele Jõgevamaal peetavatele laatadele, millest suurim on kindlasti Suur Paunvere Väljanäitus. Huvi oli Luuga poolel  olemas. Kui palju pabereid tuleb selleks täita ja mismoodi saab sealt kaupa  Eestisse tuua ning kuidas kõik olema hakkab, selgub siis, kui osapooled omavahel suhtlema hakkavad.

Olulised ettevõtjate kontaktid

Maavanem Viktor Svjatõšev märkis, et tegemist on kahe naaberriigi vahel sõlmitud lepinguga. “Me ei ela üksteisest kuigi kaugel. Mis võiks veel parem olla, kui konkreetsed sihid, mis suunas edasi minnakse, on juba ettevalmistuste käigus selgunud,” tõdes ta.

Kultuuri- ja spordivaldkonnas pole tema sõnul probleemi, kui osapooled üksteisele külla sõita soovivad. “Küsimus on rahas ja kui see leitakse, siis saab ka kultuurikollektiive vahetada. Ka spordis on alati võimalik sõpruskohtumisi pidada ning üksteiselt mõõtu võtta.”

Olulised on maavanema sõnul ka ettevõtlusalased kontaktid. Turism on kindlasti üks valdkond, kus tasuks koostööd teha.

Luuga ümbruses ja suisa ka linnas käivad puhkamas enamasti Peterburist pärit inimesed. Luuga on olnud juba mitu sajandit Peterburi suvitusrajoon. Inimesed tulevad siia nädalalõppudeks rahu ja vaikust otsima. Kõik ei soovi endale kuhugi suvilat soetada, neile meeldib harjunud keskkonnast lihtsalt korraks välja tulla. 

Huvilised tuleb kokku viia

Omavalitsuste liidu tegevjuht Raivo Suni peab oluliseks, et tekiks võimalikult palju kontakte. “Need, kellel on huvi koostööd teha, saavad omavahel ise suheldud,” tõdes ta, rõhutades eelkõige huviliste kokkuviimise ülesannet. “Me võime veel sinna suure delegatsiooniga sõita, kuid pigem näen, et kokku hakkavad saama väikesed rühmad kindlate huvidega inimesi.”

Ka omavalitsuste liidu juhatuse esimees Toivo Tõnson näeb edaspidiseid kontakte just erialainimeste vahel. Kindlasti võiksid koostöövõrgustikuga liituda ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi töötajad.

Raivo Suni hinnangul tuleb meil teineteist veel tundma õppida. Kui tekivad inimlikud kontaktid, siis ehk areneb nende pinnalt midagi sügavamat ja sisulisemat ning majanduslikku kasu toovat. “Kaotanud ei ole küll keegi midagi, ikka võitnud. Küsimus on selles, kui suur see võit on,” märkis Tõnson.

Tema hinnangul on luugalastele kindlasti huvipakkuvamad Kalevipoja kala- ja veefestival ning Suur Paunvere Väljanäitus. Nii kultuurikollektiividel kui ka väiketootjatel oleks sealses programmis kindlasti koht.

Veel on meie inimeste eeliseks vene keele oskus, vähemasti keskealised saavad selles keeles kenasti suheldud. Ka on sõpruspiirkond meile küllalt lähedal, linnulennult umbes 150 kilomeetrit üle Peipsi. Paraku praegu üle järve otse ei saa ning tuleb maismaad mööda sõita. 

Luuga ja Jõgevamaa on sarnased

Kontaktid Luuga rajooni ja Jõgevamaa vahel said alguse 2012. aasta kevadel, kui omavalitsusliidu tegevjuht Raivo Suni osales Toilas seminaril, kus olid kohal Peterburist pärit ärikontakte otsivad inimesed.

“Rääkisin seal, et oleme huvitatud Venemaaga suhete loomisest. Hakkasime vaatama, millise piirkonnaga võiksime suhelda. Mina pakkusin välja rajoone Peterburi külje all, mõtlesime eelkõige Gatšinat, kuid teiselt poolt tuli signaal, et meist on huvitatud just Luuga rajoon. See on ka arusaadav, sest oleme sarnased. Ka on Luuga põllumajandusrajoon ning keskusest suhteliselt kaugel.

Kõik arenes väga kiiresti – mina sain nendega kontakti maikuus, siis tuli suvi vahele. Põhjalikum kirjavahetus läks lahti augustis, selleks ajaks oli kindla partnerina olemas juba Luuga rajoon. Nende delegatsioon külastas Jõgevamaad oktoobris,” rääkis Raivo Suni. Üsna pea pärast luugalaste visiiti hakkas omavalitsusliit vastukülaskäiku ette valmistama.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit on 13. novembril 1992 asutatud koostöökogu, mille keskne eesmärk on aidata Jõgeva maakonna omavalitsusüksuste ühistegevuse kaudu kaasa maakonna arengule.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus