Kindlasti huvitab lugejaid kõige rohkem see, millised on Teie muljed viimastel aastatel palju kõneainet tekitanud firmast, aktsiaseltsist Werol Tehased.
Ringkäik sellesse ettevõttesse oli huvitav. Kaalun ka ise võimalust osaleda ASi Werol Tehased erastamisprotsessil. Külastasin ka puidufirmat Delcotek Imaveres ja graniidi ja marmori maaletoomisega tegeleva firma ISCG kontorit Tallinnas. Meeldivad olid muljed ekskursioonist Vooremaa maastikukaitsealale, kus selgitusi jagas kaitseala direktor Aita Saksing.
Olete selles eas, et Rootsi kodanik on Teist saanud Teise maailmasõja tagajärjel. Kui vanalt sünnimaalt lahkusite?
?Olin 11-aastane, kui 1944. aastal läbi Pärnu ja Kihnu saare Rootsi põgenesime. Sõitsime laevaga ?Aliide? Mu kodu asus Rakvere lähedal, pärast Sinimägede lahingut suundusime Pärnusse, kus elas mu tädi. Lahkusingi Rootsi koos ema, õe ja tädiga. Isa oli võidelnud Narva lahingus ja tema jõudis Rootsi teist teed pidi.
Missugune oli ilm selle Teie jaoks saatusliku sõidu ajal?
Oli kohutav torm. Kui Gotlandile jõudsime, oli tunne, et puud kukuvad inimestele lausa peale.
Missugused olid esimesed muljed uuest kodumaast?
?Meid võttis vastu Rootsi Päästearmee, kes andis ka uued rõivad. Vanad rõivad põletati ära ?täisaunas?.
Kelleks Rootsis õppiste, millise hariduse omandasite?
Ma lõpetasin Stockholmi Tehnilise Ülikooli masinaehituse erialal. Nagu paljudele noortele meestele, pakkusid masinad mullegi huvi.
Kui raske oli Eestimaa mehel Rootsis tööd leida?
1966. aastal oli tööd saada päris lihtne. Alustasin tööd ühes konsultatsioonifirmas.
Millist firmat praegu ise Rootsis juhite?
Mulle kuulub kinnisvarafirma Nordic Internade AB. Maade, majade ja korterite hinnad on Rootsis madalamad kui mitmetes teistes Euroopa riikides, kuid kallimad kui Eestis. Merele lähemal on kinnisvarahinnad kõrgemad.
Kuidas saite esmakordselt teada Jõgevamaast?
Kaheksakümnendate aastate lõpus kutsus mind Jõgevamaale tollane maavanem Priit Saksing, kes rääkis ka kavatsusest leida maakonnale Rootsist sõpruspiirkond ja palus selleks minu kaasabi. Nii hakkas Jõgevamaa arendama koostöösuhteid Enköpingiga. Minu teada oli Jõgevamaa üldse esimene Eestimaa piirkond, mis sai välisriigist sõpruspiirkonna.
Kui raske oli veel Nõukogude Liidu tingimustes selliste välissuhete arendamine maakondade tasandil?
Minul polnud mingit vaeva. Raskused tuli ületada Priit Saksingul ja tema meeskonnal. Kaheksakümnendate aastate lõpul oli iseseisvate välissuhete loomine väga oluline, sest seni kulges igasugune väliskoostöö ju läbi Moskva. 1988. aastal kinkisin ma Priit Saksingule ka Eesti lipu, mille ta oma aeda heiskas.
Millal hakkasite ise uskuma, et Eestist saab taas iseseisev riik?
Viibisin taas esmakordselt Eestis 1987. aastal. Mind pidas Tallinna lähedal kinni miilits. Ehmusin ja mõtlesin, et nüüd on Siberi-sõit ees, mid lubati aga lahkesti edasi sõita. Järeldasin sellest, et ühiskonnaoludes on midagi muutumas.
Millised on Teie muljed tänasest Eesti majandusest?
Eesti majandus areneb väga kiiresti. Kui inimesed Baltimaades ja teistes idapoolsetes Euroopa riikides tahavad jõuda samale arengutasemele nagu ülejäänud Euroopa Liidu maades, siis peavadki nad oma maa majanduse eduka käekäigu eest põhjalikult hoolitsema.
Kas Eesti võitis seoses Euroopa Liitu astumisega?
Küsiksin vastu, mis olnuks Euroopa Liidule alternatiiv.
JAAN LUKAS
