Läinud nädalavahetus tõi maakonda rohkelt pidusid, mis pakkusid elamusi ja rõõmu igaleühele. Mustvees peeti linnapäevi ja Põltsamaal lossipäevi, mis esimest korda kestsid lausa kaks päeva. Puutumata ei jäänud ka Jõgeva vald, kus Kaareperes kodukandipäeva oli.
Põltsamaa valla suviseks suursündmuseks on juulikuus toimuv Põltsamaa lossipäev, kus jätkub meelelahutust ja tegevusi igas eas ja erinevate huvidega inimestele. Põltsamaa kultuurikeskuse direktori Janne Karu sõnul võis tänavuse lossipäeva programmiga täiesti rahule jääda. Kuigi lossipäeva külalisi oleks võinud natukene rohkem olla. Müüdud piletite järgi võis lossipäeval osaleda paartuhat inimest, aga seda on vähem kui eelnevatel aastatel. Janne Karu arvab, et küllap oli lossipäeva külastajate arvu vähesuse põhjuseks ka Lõuna-Eestis toimunud ralli, Võhma linnapäevad ja muud suvised üritused.
Olgugi et grillimisvõistlusel osales vaid kaks võistkonda, osutus see ometi ürituse külastajate seas populaarseks.
Janne Karu sõnul on lossipäeva korraldajate ja toetajate meeskond suur ja ametlikku seisukohta aasta pärast toimuvaks lossipäevaks ei ole välja kujundatud. Kuid ta arvas, et kahepäevasena lossipäeva järgmisel aastal ei toimu.
Avinurmest Põltsamaale kauplema sõitnud puidutöömeister Gunnar Simmul lausus, et tema on lossipäevaga väga rahul.
„Siin on ilus koht ja tore kaubelda. Laatadel kauplemas käimisel ei ole peaeesmärk toodete müümine, vaid enda reklaamimine ja tellijatega kokkulepete tegemine. Laadal mulle käia meeldib, sest ülejäänud osa tööajast veedan üksinda töökojas,“ rääkis Simmul.
Sealsamas lossikompleksi lähedal majapidamist omav Aivar Maisväli oli kauplema tulnud lilledega. Ta lausus, et osaleb lossipäeval kauplejana kolmandat korda ja müügi üle ei nurise. „Seda milline päeva tulemus on, oskan alles õhtul öelda,“ lausus Aivar Maisväli.
Peavõit läks Jõgevale
Rapla kandist olid tatrast valmistatud mahetooteid, sealhulgas makarone, jahu, tangu, mannat, vahvleid, leiba ja muud pakkumas Anette ja Janno Kuusik. Nende sõnul on sellised tooted ühteaegu nii mahedad kui ka gluteenivabad. Lisaks tatra kasvatamisele tegelevad nad lambakasvatusega ja Põltsamaalegi olid mõned lambanahad kaasa võetud.
Põltsamaale tuli Kuusiku pere oma tooteid pakkuma seetõttu, et siin on head kliendid ning seekord ei langenud lossipäev ja avatud talude päev kokku.
Kõige põnevamaks lossipäeva tegevuseks kujunes mõistagi piletite vahel toimunud loosimine. Auhinnakorvis oli hulgaliselt esemeid ja toiduaineid nii kohalike käsitöömeistritelt kui ka ettevõtetelt. Peavõiduks oli Põltsamaa Rattakeskuse poolt välja pandud naiste jalgratas. Kui paljud fortuuna välja hõigatud inimesed olid loosimise ajaks juba koju läinud, siis peavõidu saaja oli oma pileti poja kätte jätnud. Seekordseks õnnelikuks jalgratta võitjaks osutus Ilme Korb Jõgevalt, kes oli oma pileti jätnud poja Tanel Korbi kätte.
„See võit kuulub minu emale, minul oli lihtsalt peavõidu vastuvõtmise rõõm. Emal ongi jalgratast vaja, sest vana on kole ja roostes. Eks teen ka selle rattaga paar tiiru,“ rääkis õnnelik Tanel Korb.
Esku perepäeva korraldaja Lenard Morozi sõnul sujus kõik kenasti. Korraldajate hinnangul osales perepäeval ca 300 inimest. Päeva peategevusena selgitati välja parim ja sportlikum pere, mille tarvis võisteldi nooleviskes, takistusraja läbimises, korvpalli vabavisetes ning jalgpalli löömises väravas olevatesse väikestesse võrgu sees olevatesse aukudesse.
Eskus vedas ka ilmaga, sest sealsamas kõrval Annamõisas sadas paduvihma, kuid Eskus piirdus vihm vaid kerge sabinaga.
Lenard Moroz lausus, et ka aasta pärast korraldatakse perepäeva, aga siis juba hoopis teistsuguse programmiga. Korraldajana tõdes ta, et eks teatud probleeme küll esines, aga esimese perepäevana võib korraldusliku poolega väga rahule jääda.
Vihm ei heidutanud
Mustvee on alati linnapäevade puhul laata ja kontserte pidanud. Seekordne laat oli üsna tavapärane suure kaubavalikuga igast valdkonnast, ainult suurem kui paljud omataolised. Loomulikult oli kohalikku toidu- ja käsitöökaupa. Aga peale selle kõike muud tarvilikku ja lõbustavat. Ei puudunud roheline ja vanavara-ala.
Järveäärses parklas sisustasid kultuuriprogrammi Trio Senjo ja Tuulelõõtsutajad.
„Väga rahul olen,“ ohkas laada lõpul Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina. „Kella kümnest algasid laevasõidud. Käsitööd oli palju, suitsukala oli, sinki-vorsti ka, nagu alati. Pool kolm algas vihm,“ nentis ta. Õnneks ei jätkunud sadu kauaks.
„Meil olid seekord mõned uued toitlustajad. Eriti hea meel, et Veski külalistemaja on meiega. Neil oli nii tore menüü, kalaseljanka oli suurepärane ja kukeseenekaste samuti. Ka Marko Matvere oli seda kiitnud,“ võttis korraldaja muljed laada ajal kokku.
Pärast laata võis ta öelda, et müüdi umbes 5000 piletit. „Kuid kahjuks oli ka palju piletita laadakülalisi. Sellest hoolimata jäi Mustvee vald laadakorraldusega kasumisse,“ nentis Zalekešina.
Mustvee linnapäevade ajal tegi uksed lahti ka Peipsi Teemaja. „Üks esimesi külalisi, kes uksest sisse astus, oli noobel vanahärra, värske Vooremaa põues. Teatas, et luges lehest ja tuli kohe vaatama,“ rääkis Eveli Tooming Avinurme Puiduaidast. Maja on seest vähemalt sama ilus kui väljast. Kõik pole kaugeltki veel valmis, aga päris avamine sügisepoole hakkab ka lähemale jõudma.
„Olen ise suur vana mööbli sõber ja meie sisekujundaja ka. Ega me siia vanasse majja ei pea tooma modernset ja väga kaasaegset sisustust. Anname lihtsalt vanadele asjadele uue elu,“ ütles ta kohvikuruumi pilgupüüdja, kena antiikse kummuti kohta.
Defektist sai efekt
Kaarepere kodukandipäev algas kangatrüki töötoaga, kus juhendajaks Helve Toom. Käsitööhuvilised võisid kaunistamiseks kaasa võtta T-särke ja teisigi riideesemeid. Valmisid kaunid mustrid, mille tulemusena mõnestki defektist sai efekt.
Juulamõisa pärimuskohviku eestvedaja Eneli Kaasik rääkis õppetoas väega toitudest ja nende mõjust tervisele, tutvustades lihtsaid retsepte ja võtteid tervise tugevdamiseks. Oma ettekandes tugines ta erinevatele aastaaegadele. Koos valmistati salat ja hernevõi, mida leivale määrides ka prooviti.
„Salat maitses, püüan seda järele teha. Küllap ka materjali selleks leidub. Hea, kui kodukandipäevadel midagi õppida saab. Õppida võib igas vanuses,” ütles 90-aastane kodu-uurija ja Nurga koduloomuuseumi rajaja Helma Kaeval.
Kaarepere rahvamajas uudistati näitust „101 tassi”. „Näitusi oleme varemgi korraldanud. Möödunud aastal oli meil näiteks väljapanek ümberkaudsetest paikadest nõukogude ajal ja praegu. Tassinäituse korraldamiseks pakkus idee välja õpetaja Maarika Jürgens Palamuse Oskar Lutsu Gümnaasiumist.
Iga tass on omalaadselt kaunis ja huvitav. Ühe tassi külge on näiteks kinnitatud lustakas põrsas. Kaks Võrumaal meisterdatud tassi meenutavad aga maju,” rääkis Kaarepere Külaseltsi juhatuse liige Helgi Kaeval.
Mitu tassi oli näitusel Kaarepere rahvamaja kollektsioonist. Neid tõid ka Maarika Jürgens, Tiina Plans, Irja Astel ja Piret Võsu. Tassinäitust Kaarepere rahvamajas saab veel alanud nädalagi vaadata.
Akordionipaladega esines kodukandipäeval konkursi „Rahvalõõts IV“ võitja Kristi Kool. Kuna kontserdi lõpuosas hakkas sadama, siis tantsiti vihmas. Teatritrupp E.H.K. Tabiverest mängis etendust „Kastist välja”, mille sõnumiks oli „elage ja ärge virisege“.
Kaarepere kodukandipäeval osales ligi sada inimest. Kohal ja korraldamisel olid abiks ka Kaarepere hooldekodus elavad erivajadustega inimesed, kes saanud sinna kodu mittetulundusühingu Iseseisev Elu abiga.
„Esimesed külapäevad peeti Kaareperes juba 1990ndatel. Algul olidki vaid külapäevad. Aga et oleks laiem piirkond kaasatud, siis tuli mõte teha kodukandipäev. Tänavuse kodukandipäeva läbiviimist toetasid Jõgeva vallavalitsus, Kodanikuühiskonna sihtkapital ja Palamuse Kultuur. Palju tänu külaseltsi liikmetele abi eest,” ütles paikkonna elu eestvedaja Helgi Kaeval.
ANDRA KIRNA
TOOMAS REINPÕLD
JAAN LUKAS
