Anna Haava nimeline Pala Põhikool asub kohas, kus ei ole suuri maanteid, tegemist on küllalt vaese piirkonnaga. Koolis õpib 170 õpilast, neist viis erivajadusega last. “Meie kooli hea õpikeskkonna saladuseks on õpetajate ühised pingutused, sarnased ideaalid ja maailmavaade,” tutvustas eelmisel aastal Eesti kaunema kooli tiitli saanud õppeasutust direktori asetäitja Liina Ainsalu.
Tihti korraldatakse lisaks igapäevasele tundide andmisele mitmeid ettevõtmisi vabast ajast ja tasuta. Üheks taoliseks näiteks on Pala noorte suusamaraton, millest igal aastal võtab osa vähemalt kakssada last ja noort. Samuti korraldatakse Palal Jõgevamaa tantsupidu. Palal tegutseb viis tantsurühma, kus tantsivad rohkem kui pooled Pala kooli lapsed. Sellistel üritustel on väga oluline, et kõik teaksid täpselt oma ülesandeid.
Kooliümbruse atraktiivseks muutmiseks ja koolilaagrites osalemiseks on kirjutatud projekte, millega on koolile saadud juba 270 miljonit krooni lisaraha.
Liina Ainsalu sõnul on hea kool selline, kus õpilased ja õpetajad tegutsevad koos, ühise eesmärgi nimel. Kooli olümpiamängudest võtsid näiteks Kreeka lipuvärvide all osa ka õpetajad, samuti on nad aktiivsed tegelased kooli karnevalidel.
Ilus kodune maja, kus vähe õpilasi
Palal toimuvad õpetajate spordipäevad. Õpetajad osalevad näiteringis, naisansamblis, segakooris, tegelevad rahvatantsuga.
“Oluline on pidev õpetajate enesetäiendamine ja silmaringi avardamine,” ütles Ainsalu.
“Minu esimene kool Lustivere Põhikool on hea kool, ja mitte ainult sellepärast, et see oli minu esimene kool,” rääkis Lustivere Põhikooli ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Pirjo Pall. Pirjo sõnul on Lustivere kooli suureks plussiks see, et see on väike. Õpetaja jõuab läheneda igale õpilasele individuaalselt.
Pälli sõnul rääkis kooli headusest ka ilus ja kodune maja, samuti oli see üks esimesi koole, kus alustas tööd õpilasomavalitsus. Talle meeldis samuti, et koolis tegeldi palju folklooriga ning alati on vilistlased koolimajja oodatud.
Jõgeva Gümnaasiumi ajalooõpetaja Bruno Javois väitis, et sõpruskoolidega suhtlemine avardab oluliselt õpilaste ja õpetajate silmaringi ning kasvatab ühtsustunnet, samuti aitab leida sõpru väljastpoolt kooli. Jõgeva Gümnaasiumil on kokku viis sõpruskooli, kaks neist Baltimaades – Kedainiais Leedus ja Bauskas Lätis. Lisaks sõprussuhete sõlmimisele leiab naaberriikide koolidest head, mida üle võtta.
Läti koolis nägid Jõgeva Gümnaasiumi õpetajad päevikut, kus ei pidanud õpetajad alati õpilaste nimekirja kirjutama, vaid see on päeviku avalehel. Kooli akendel on aga ornamendid, kuhu abituriendid oma initsiaalid võivad kirjutada. Tunde külastades jäi õpetajatele mulje, et Läti lapsed ei vaata kella ja ei oota tunni lõppu.
Leedu Kedainiaise koolis olid seinad üle värvitud nii, et need tundusid kuidagi eriti soojad ja sõbralikud.
Traditsioonid on seotud ajalooga
O. Lutsu Palamuse Gümnaasiumis õpetatakse lastele oma piirkonna kultuurilugu. Lutsu vaim toob koolile ja piirkonnale tuntuse ka väljaspool. Noorematele õpilastele antakse teadmisi Oskar Lutsust, tema loomingust ja piirkonna kultuurist erinevate ainetundide kaudu. Gümnaasiumiõpilastele on eraldi kursus uurimistöö alustest, mille käigus valmib kodulooalane uurimistöö. Õpilastel on võimalik osaleda ka kodu-uurimiskonverentsil.
Paikkonna ajalooga on seotud ka kooli traditsioonid. Igal aastal valitakse abiturientide hulgast Toots ja Teele, on traditsiooniline kirjandusnädal ja tahetakse elustada ka vahepeal Paunvere laadaga kokku sulanud Lible laata. Väga olulised on õppekäigud, matkad ja ekskursioonid, mis tihti viivad muuseumi, Oskar Lutsu sünnikohta, samuti Kevade prototüüpidega seotud kohtadesse.
Kooli juhtlauseks on “Kevad südames” ja sümboliks punane maakera. Direktori asetäitja Merike Teppani sõnul on väga oluline teha koostööd muuseumiga, piirkondlike alg- ja põhikoolidega, samuti rahvamaja, raamatukogu, infopunkti ja spordiklubiga.
Kuressaare Gümnaasiumi direktori Toomas Takkise sõnul saab õpilassõbralikuks muuta ka ligi 1300 õpilasega kooli, kus peaaegu igas klassis on üle kolmekümne õpilase.
Kui avalikkus hindab kooli headust peamiselt selle järgi, millised on riigieksamite tulemused ja kui palju õpilasi pääseb kõrgkoolidesse, siis koolide jaoks on tähtsamaidki parameetreid. Kuressaares on aastaid hoolitud üliväikesest väljalangevuse protsendist ning rahuldavast õppeedukusest. Nüüd on jõutud selleni, et koolist väljalangejaid ei ole üle ühe protsendi.
Kuressaare Gümnaasiumi mammutklassidel on kaks klassijuhatajat, et õpetaja jõuaks iga õpilaseni. Toomas Takkise sõnul on hea kooli võti hea õpetaja, tähtis on avardada õpetajate silmaringi, pakkuda neile võimalusi edasiarenemiseks ja karjääriks koolis. Näiteks koolitati välja kakskümmend võtmeõpetajat, kes on kolleegidele toeks ja abiks.
Väga oluline on koolile õppijate poolene tagasisside õpetajate kohta, see mismoodi hindab õpilane õpetajat. Takkise sõnul on üks asi häid õpetajaid leida, teine aga neid hoida ja mitte lasta neil rutiini langeda.
EVA KLAAS
Parimatest parimad
Aunimetuse ?Jõgevamaa üldhariduskoolide Aasta õpetaja? 2004 kandidaadid ja taotluste esitajad:
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ester Laumets ? Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
Laiuse Põhikooli algklassi- ja käsitööõpetaja, huvi- ja ringijuht Helve Saar ? Laiuse Põhikool
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikooli saksa keele õpetaja Üüve Viljari ? Torma Vallavalitsus
Jõgeva Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Inga Reinumägi ? Jõgeva Ühisgümnaasiumi õppenõukogu, a/ü ja hoolekogu
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Kaja Raimets ? Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktsioon ja algõpetuse sektsioon
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Külli Kalvist ? Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktsioon ja algõpetuse sektsioon
Jõgeva Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Ester Pärn ? Jõgeva Gümnaasiumi juhtkond
Vaimastvere Põhikooli algklassiõpetaja, huvijuht Ülle Luik ? Vaimastvere Põhikooli juhtkond ja hoolekogu
Kiigemetsa Kooli logopeed Piret Hobolainen ? Kiigemetsa Kool
Kiigemetsa Kooli õpetaja Piret Tepaskind ? Kiigemetsa Kool
Aunimetuse ?Jõgevamaa koolieelsete lasteasutuste Aasta Õpetaja? 2004 kandidaat ja taotluse esitaja:
Jõgeva Lasteaed Rohutirts juhataja Liivi Noodla ? Jõgeva maakonna alushariduse nõukogu
Aunimetus ?Jõgevamaa üldhariduskoolide Aasta Õpetaja? 2004 omistatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajale Külli Kalvistile
Aunimetus ?Jõgevamaa koolieelsete lasteasutuste Aasta Õpetaja? 2004 omistatakse Jõgeva Lasteaia Rohutirts juhatajale Liivi Noodlale
Aasta Õppija 2004 tiitel omandati A.H. nimelise Pala Põhikooli loodusteaduste õpetajale Enn Parvele, kes lõpetas kevadel Tartu Ülikooli.
Aasta Õppijatena tõsteti esile veel Ülle Mändi, kes lõpetas Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetajat Ülle Mändi.
Aasta Koolitussõbralikum organisatsioon on A.Haava nimeline Pala Põhikool
Aasta Koolitajateks tunnistati Elita Järvela ja Anne Nurmik Jõgeva Kunstikoolist.
Töö lõpetanud koolijuhid:
Virve Kirsel- Kamari Algkooli juhataja
Toomas Annuk- Puurmani Keskkooli direkor
Malle Tuhkur- Esku Lasteaed- Algkooli juhataja
Esta Väljaru- Aidu Lasteaed-Algkooli juhataja
Uued koolijuhid
Marika Tekkel- Esku Lasteaed-Algkooli juhataja
Siiri Uusküla- Aidu Lasteaed-Algkooli juhataja
Maris Rohtla- Tiheda Lasteaed-Algkooli juhataja