Eile avalikustas sihtasutus Innove selle aasta gümnaasiumite riigieksamite koondtulemused. Suurepärased näitajad saavutas meie maakonna koolidest Jõgevamaa gümnaasium, kes näiteks eesti keele eksamitulemustes seisab üleriigilises pingereas 8. kohal.
Innove andmetest selgub, et riigieksamid toimusid 23. korda ja neid sooritas kokku 9657 eksaminanti. Õpilased pidid gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Lisaks riigieksamitele tuli gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada ka koolieksam ja uurimistöö.
Kokkuvõttes on 2019. aasta riigieksamite tulemused võrreldes varasemate aastatega jäänud stabiilseks. Võõrkeeleeksamite osas on märgata suuremat huvi erinevate võõrkeeleksamite valimisel ja ka üha enam noori esitab keeleoskustaset kinnitava tunnistuse.
Andmete põhjal on tehtud haridusnäitajaid arvesse võetult edetabelid. Tulemuste koondtabeli järel jagus Jõgevamaa koolidele kohti nii esimeses, teises kui ka viimases kümnes. Kõige parem, kokkuvõtvalt 20. koht, kuulub meie maakonnas Jõgevamaa gümnaasiumile. Teised koolid püsivad stabiilsetena (vt lisatud tabelid).
Riigieksamitel on segadust külvanud kahe erineva tasemega matemaatikaeksamite arvestus, mida näiteks Tallinna tehnikaülikool oma tulevastele tudengitele lausa avalikult ei soovita. „Kui õpilane valib gümnaasiumisse tulles laia kursuse, siis on tal tuleviku suhtes kõik uksed valla. See tähendab seda, et tal on rohkem võimalusi ülikooli kandideerimisel – TalTechi õppekavad eeldavad laia matemaatika eksami läbimist ning tundmist,” kirjutab ülikooli koduleht.
Direktor on tulemustega rahul
Kui vaadata eile avalikustatud tulemusi, võib suurtes piirides järeldada kahte asja – riigigümnaasium on Jõgeval ennast õigustanud ja enim on arenenud humanitaarsuund. Kuivõrd võib neid järeldusi kinnitada ja mida need tulemused tegelikult näitavad, küsisime Jõgevamaa riigikooli juhilt Priit Põdralt. Sest kui vaadata kõikide aastate eksamitulemusi, sealhulgas ka selle aasta omasid, saab teha järelduse, et Jõgevamaa gümnaasium on end õigustanud ning annab väärt haridust.
„Ma arvan, et suunda, milles enim arenenud oleme, ei saa vaid nende tulemuste põhjal välja tuua. Riigieksamid mõõdavad kolme õppeainet, kuid ka õppeainetes, milles eksameid praegu ei tehta, on tulemused head,” leidis koolijuht.
„Antud edetabelid annavad avalikkusele võimaluse ühe näitaja, ma rõhutan – ühe näitaja, põhjal koolist midagi faktide põhjal arvata. Tegelikult on ju koolielu märksa kirjum ja mitmekesisem,” sõnas Põdra.
Jõgevamaa gümnaasiumis suureneb sisseastujate puhul erinevate põhikoolide hulk, kust on õppima tuldud. Sel õppeaastal tuldi haridust omandama 16 erinevast koolist. „Ehk nagu me ise mesinike keeles kõneleme, siis meie korjeala laieneb. Tullakse üha rohkem ka väljastpoolt maakonda. Tartu tõmbejõud on vähenenud nende õpilaste seas, kes hea hariduse nimel on valmis kodukohast lahkuma. Tulemused ja aeg on näidanud, et Jõgevalt saab ka väärt hariduse,” nentis direktor Põdra.
Mis puudutab kitsa ja laia matemaatika vahekorda, mis on oluline küsimus lõpetajate jaoks, kinnitas Põdra, et suurim vahe seisneb mahus. „Kitsas õpitakse vähem kursusi kui laias. Kitsas on mõeldud neile õpilastele, kel ei ole tarvidust matemaatika õpingutega süvitsi minna. Ja hea meel on tõdeda, et Jõgevamaa gümnaasium pakub omamoodi garantiid. Sõltumata aastast on tulemused ühtmoodi head ja ei kõigu.”
Riigieksamid pole ainus näitaja
Riigieksamid on kooli hindamise parameetrite hulgas olulised, kuid ka teisi näitajaid ja olusid peab kooli valikul arvestama. Kooli valik on tihti emotsionaalne otsus. Silmaga nähtavaks saab aga Põdra sõnul pidada oluliseks veel riiklikult korraldatud rahulolu-uuringuid õpilaste ja õpilaste seas, gümnaasiumi panust ehk kui palju panustatakse koolis õpilase arengusse. „Jälgime õpilaste edasist õpiteed (kõrgkooli lõpetamine kuus aastat pärast gümnaasiumi), olümpiaadid, muud võistlused ja konkursid,” selgitas direktor.
Ühe nipina kasutatakse koolide populaarsemaks muutmisel erinevate prominentide kaasamist õppetöösse nii õpetajate kui ka loengupidajatena.
„Inimesed on olulised – õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Kui nemad töötavad ühise eesmärgi nimel, siis on kõik võimalik – sõltumata sellest, kas keegi on või ei ole nimekas prominent,” ütles Priit Põdra, kelle juhitud kool on selgelt tõusuteel.
Eesti keel
koht kool eksaminandide arv keskmine hinne tõus/langus
- Jõgevamaa gümnaasium 61 74,9 +6
- Põltsamaa ühisgümnaasium 53 64,1 +2
- Avinurme gümnaasium 12 64 +33
- Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 11 62,3 +11
- Jõgeva täiskasvanute keskkool 29 47,7 +6
Peipsi gümnaasiumis eesti keele riigieksam teise keelena
Matemaatika (laiem)
- 3 Jõgevamaa gümnaasium 35 63,9 -1
- Peipsi gümnaasium 7 46,9 -38
- Põltsamaa ühisgümnaasium 27 39,6 +14
- Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 5 34 -42
Avinurmes laia matemaatika eksamit ei sooritatud
Matemaatika (kitsam)
- Jõgevamaa gümnaasium 26 61 0
- Avinurme gümnaasium 8 46,5 +25
- Peipsi gümnaasium 9 44,6 +38
- Põltsamaa ühisgümnaasium 25 37,1 +8
- Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 6 36,5 -48
146 Jõgeva Täiskasvanute keskkool 28 17 -2
INDREK SARAPUU
