Kui EAS rahastas infrastruktuuri toetuste taotlustest Eestis keskmiselt kolmandiku, siis Jõgevamaal pooled. Ka alustavate ettevõtete stardiabi taotluste rahastamise protsent oli Jõgevamaal Eesti keskmisest tunduvalt kõrgem.
Kajar Lemberi andmetel oli toetuste taotlejate seas konkurents väga suur. Nii esitati üle Eesti EASile 62 infrastruktuuri toetuste rahastamise taotlust kogusummas 82 miljonit krooni. Nendest rahastas EAS esimeses voorus 19 taotlust summas 25 miljonit krooni.
Jõgevamaalt esitati EASile üldse 6 infrastruktuuri rajamise ja renoveerimise rahastamise taotlust. Neist kolm said positiivse vastuse. 3 taotlust jäid positiivse vastuseta seetõttu, et ehituslubade dokumentatsioon ei vastanud nõuetele. Lember märkis, et loodetavasti kõrvaldavad need kolm negatiivse vastuse saanud taotlejat puudused ja esitavad oma taotlused uuesti.
Üks Jõgevamaa taotleja sai toetust laadimisplatsi ja sadevetesüsteemi renoveerimiseks, teine teede ja platside ehitamiseks ning elektrivõrguga liitumiseks, kolmas aga puurkaevu ja veepuhastussüsteemi rajamiseks.
Alustavate ettevõtjate 114 stardiabitaotlusest rahastati esimeses voorus 40. Jõgevamaalt esitati EASile läbi Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse 6 projekti. Neist said positiivse vastuse 4.
Kõik taotlejad tahtsid saada toetust maksimumi ehk 160 000 krooni ulatuses. Kajar Lemberi andmetel eelistati esimeses voorus alustatavate ettevõtete stardiabi toetuste rahastamisel reaalselt tegutsema hakkavaid tootmis-, vähem aga turismi- ja teenindusettevõtteid.
Üks stardiabi taotlenud ettevõte hakkab tootma metalluksi, teine suveniire, kolmas valmistab allhanke korras eksporttoodangut ja neljas tegutseb autode remondi alal.
Konkreetsetest objektidest lubas Kajar Lember rääkida aga alles siis, kui ettevõtjad juba midagi reaalselt tegema hakkavad.
RAIVO SIHVER
