Uuringufirma Saar Poll läbi viidud küsitlusest selgus, et Jõgevamaa elanikele teeb enim muret sõiduteede olukord.
Kõigil vastajail oli võimalik etteantud nimekirja järgi välja tuua kolm kõige kriitilisemat teenust või valdkonda, mille kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine on nende leibkonna jaoks kõige olulisem. 44 protsenti Jõgevamaa elanikest pidas selleks sõiduteede olukorda. 31 protsendile vastajates oli murettekitavamaks kergliiklusteede olukord ning 30 protsendile ühistranspordi halb korraldus.
Jõgevamaa inimeste hinnangul on viimasel ajal enim paranenud internetiühendus ja selle kättesaadavus — seda nimetas 34 protsenti vastanutest. 29 protsenti hindas tublisti paranenuks sportimisvõimalusi ning 18 protsenti toidukaupluste olukorda.
Uuringust selgus, et Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks sõiduteede, kergliiklusteede, ühistranspordi ja eriarstiabi kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamist. Viimase viie aasta jooksul aset leidnud muutustele ja arengutele hinnanguid andes kujuneski keskseks valdkonnaks sõiduteede olukord – seda mainiti väga sageli nii kiites kui kritiseerides.
Vastanute hinnangul on kõige enam paranenud internetiühendus, kergliiklusteede ja sõiduteede olukord ning sportimisvõimalused. Kõige rohkem on nende arvates halvenenud sõiduteed, ühistransport ja eriarstiabi. Varasemast halvemaks peetakse sõiduteede olukorda ennekõike tööjõuareaali keskustes, paremuse suunas arengut aga on enim maininud lähitagamaal elavad vastajad. Saar Poll viis 2012. aasta suvel läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kättesaadavusega neis piirkondades, kus on olnud võimalik taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kohalike avalike teenuste arendamise meetmest. Kokku küsitleti uuringu käigus 1508 Eesti elanikku. Uuring käsitles ennekõike kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga lisaks ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori poolt kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid. Uuring viidi läbi regionaalministri tellimusel ja seda kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.
i
HELVE LAASIK
