|
|
Eelmisel aastal registreeriti Jõgeva maakonnas 326 sündi ja 425 surma, seega 32 sündi rohkem ja 19 surma vähem kui tunamullu. Kuigi maakonna elanike loomulik iive jäi 99 inimese võrra miinusesse, on see näitaja aasta varasemaga 51 ja 2007. aastaga võrreldes 76 inimese võrra vähenenud. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga elab meie maakonnas 35 278 siia registreeritud isikut. Aastaga kahanes maakonna elanike arv 459 inimese võrra ( |
Rahvastikuregistri andmetel sai Jõgevamaa linnades sünnitunnistuse 121 ja valdades 205 last. Sündis 167 poissi ja 159 tüdrukut, nendest kolm paari kaksikuid. Esimene laps sündis 122 (2008. aastal 138), teine 111 (88), kolmas 58 (42), neljas 22 (15), viies 8 (3) ja kuues 4(5) perre. Kui tavaliselt on olnud kõige rohkem esimese lapse sünde, siis maakonna mullune, viimase kuue aasta suurim sündimus kasvas just perede teise, kolmanda ja neljanda lapse sünni arvel. Tunamullusest rohkem sünde registreeriti maakonna kümnes omavalitsuses, vaid Pajusi ja Kasepää vallas ning Jõgeva linnas (Jõgeva maavalitsuses) sündide arv vähenes.
Abiellujaid järjest vähem
326 lapse emast-isast olid 103 abielus, 196 lapsel sooviti tuvastada isast põlvnemine ning 26 last sündis üksikemadel. Isaduse tuvastamise vajaduse kasv annab märku, et valdav enamik lapsevanematest eelistab registreeritud abielule vaba kooselu. Läinud aastal abiellus Jõgevamaal 57 paari (2008. aastal 84), neist 49 paari vormistasid oma kooselu ilmalikult ja kaheksa kiriklikult. Noorim abielluja oli 19-aastane naine ja vanim 76-aastane mees.
Abielude registreerimise arvu kõrval on langenud ka lahutuste arv. Jõgeva maavalitsuses lahutati 36 abielu (aasta varem 55). Kõige lühem lahutatud seaduslik kooselu kestis üheksa kuud ja kõige pikem 40 aastat. Neljal paaril kestis abielu enne lahutamist kuni kaks aastat, kuus kuni kümme ja 21-25 aastat olid olnud abielus kaheksa lahutanud paari ning kolm paari olid ametlikult koos elanud üle kolmekümne aasta.
Mullu registreeriti Jõgevamaal 425 surma: linnades 156 ja valdades 269; üks laps suri enne aastaseks saamist. Kui üle-eelmisel aastal jäi sündide ja surmade vaheks 150, siis mullu oli see arv 99.
32 võrra suurem sündide ja 19 võrra väiksem surmade arv tõi maakonna kaua negatiivsena püsinud loomuliku iibe tasakaalule kõvasti lähemale. Positiivse iibeni jõudsid Põltsamaa (+16), Palamuse (+11) ja Puurmani (+1) vald.
Maakonna peresündmusstatistika andmed ei tarvitse peegeldada tegelikku olukorda kuigi täpselt, sest enam ei pea sündi, surma, abielu ja abielulahutust registreerima elukohajärgselt, vaid ükskõik missuguses Eesti perekonnaseisasutuses. Esitatud andmed näitavad vaid, kui palju on Jõgevamaa omavalitsustes peretoiminguid registreeritud. Kuigi sünnitunnistus on väljastatud näiteks Jõgeval või Põltsamaal, ei tarvitse need lapsed olla just nende linnade noored kodanikud. Lapse elukohaks jääb ikkagi asula, kuhu ema on sisse registreeritud.
Sammuke iibe tasakaalu poole
Jõgevamaal elab 1. jaanuari seisuga 35 278 siia registreeritud elukohaga isikut, nendest 18 217 naist ja 17 061 meest. Maakonda jäi 251 naist ja 208 meest vähem kui tunamullu. Selle aasta alguses elas Jõgevamaa linnades 12 116 (Jõgeval 5813, Põltsamaal 4666, Mustvees 1637) ja valdades 23 162 inimest: 5813 Jõgeva, 4107 Põltsamaa, 2359 Tabivere, 2348 Palamuse, 2254 Torma, 1745 Puurmani, 1422 Pajusi, 1313 Saare, 1332 Kasepää ja 1238 Pala vallas. Elanike iibe langus oli mullu kõige väiksem Tabivere vallas (2 inimest), Pala valda jäi kuus, Palamuse valda 13 ja Põltsamaa linna 17 elanikku vähem kui aasta tagasi. Teistes omavalitsustes oli iibe langus märksa suurem, kuid ikkagi väiksem kui mitmel eelnenud aastal.
Jõgevamaa on registreerinud oma elukohaks 5370 kuni 15-aastast noort, 22 923 elanikku on 16- kuni 63- aastased ning 6985-l on vanust üle 64 aasta. Maakonna kõige vanemad elanikud on 1907. aastal sündinud Jõgeva vallas elav mees ja Põltsamaal elav naisterahvas. 1910 on sünniaastaks kahel Pajusi ja Palamuse vallas elaval naisel ning Põltsamaa vallas elaval mehel.
Eestis registreeriti mullu 15 884 sündi ja 16 201 surma, mida on 590 sünni ja 626 surma võrra vähem kui üle-eelmisel aastal.
Rahvastikuregistri andmetel elas selle aasta alguses Eestis 1 380 470 inimest, aasta varem aga 1 382 433, seega 1953 inimest rohkem.
RAIT RANDVERE
