Esikolmikusse mahtusid veel vanametalli käitlev OÜ Eesti Metall ning saematerjalitootja Kurista Saeveski OÜ. Jõgeva kümne edukama ettevõtte seas oli kokku viis põllumajandusettevõtet.
Head kokkuostuhinnad
?Tuli tegelikult päris suure üllatusena,? tunnistas eile Jõgeva kultuurikeskuses preemia vastu võtnud Perevara juhataja Alo Teder. ?See on väga suur tunnustus tervele meie kollektiivile, sest ilma selle kaadrita ma ei usu, et oleksime midagi saavutanud,? kiitis juhataja oma töötajaid.
AS Perevara müügitulu kasvas eelmise majandusaasta jooksul kolmandiku võrra ning brutokasum kahekordistus. ?Euroopa Liitu astudes hakkasid kokkuostuhinnad ühtlustuma. Eestis tähendas see kõrgemaid hindu,? seletas firma juhataja müügitulu kasvu. Fakt, et elektri- ja kütusehinnad oluliselt ei tõusnud, aitas edule Tederi sõnul kaasa.
Perevara peamine tuluallikas on piima müük, veiste ning teravilja müük moodustab ettevõtte toodangust ligi viiendiku.
Suurimaks investeeringuks peab firmajuht silokombaini Claas Jaguar soetamist, mis on tema sõnul maakonnas ainulaadne.
Teisele kohale platseerunud OÜ Eesti Metall jaoks oli eelmine aasta samuti edukas.
Nagu Perevara AS puhul, nii aitas ka Eesti Metalli edule kaasa hea müügihind. ?Vanametalli hinnad on maailmaturul tõusnud ning seeläbi on aktiviseerunud turg ka siseriigis,? rääkis firma tegevjuht Veiko Allingu.
Oma tegevuses Kesk- ja Lõuna-Eestile keskendunud ettevõte tegeleb Jõgeval vanametalli käitlusega. ?Suuremateks kordaminekuteks võib lugeda musta vanametalli ekspordi alustamist 2004. aasta teises pooles,? arvas Allingu. 2004. aastal saatis Eesti Metall esimesed musta metalli toodangu partiid Saksamaale. Samuti kasvasid käideldava vanametalli kogused 50 protsendi võrra, mis tagas ettevõtte aastakäive 20 miljoni kroonise tõusu. 2004. aastal käitles Eesti Metall OÜ 18 000 tonni vanarauda.
Tegevjuhi sõnul tegi ettevõte tootmisse mitmeid investeeringuid, millest olulisimaks võib pidada metallpress-giljotiini soetamist. ?Sellega pressitakse kokku ning tükeldatakse terasplekki, mida varem realiseerisime töötlemata kujul,? seletas Allingu ning lisas, et uue masina abil saab firma muuta ekspordikõlblikuks ligi 95 protsenti toodangust.
Moderniseerimine toob edu
Esikolmikusse mahtunud Kurista Saeveski investeeris mullu 9,8 miljonit krooni kuivatitesse, tootmise nüüdisajastamist jätkatakse tänavu saagimisest.
“Vana tehnoloogia oma võimsuse ja kvaliteediga meid praegu enam ei rahulda, seetõttu mõtleme saagimise osa rekonstrueerimisele,” rääkis Kurista Saeveski juhataja Enn Kangur.
Kuidas ja millal täpselt rekonstrueerimisega alustatakse, otsustavad omanikud lähimate kuude jooksul.
Saeveski juurde rajatud Scandi Floor Eesti liimpuidutehas põdes oma käivitamis- ja kasvuraskused enamasti mullu läbi, tänavu loodetakse ettevõtte stabiilset arengut.
2004. aasta oli ettevõttele edukas, käive ja kasum suurenesid – auditeerimata andmetel oli Kurista Saeveski käive 19,6 miljonit ja kasum 3,3 miljonit krooni
Perevara AS juhataja Alo Teder tõdeb, et järgnevatel aastatel saab heade majandustulemuste kordamine raske olema. ?Kokkuostuhindade tõusu ei ole näha, küll aga tõusevad ilmselt elektri- ja kütusehinnad,? spekuleeris Teder. Ta lisas, et Perevara peamiseks eesmärgiks on tuleval aastal põllumaad juurde soetada.
Äripäeva koostatava maakondade ettevõtete TOPi koostamisel võetakse arvesse realiseerimise netokäivet möödunud aastatel, kasumit majandustegevusest ning omakapitali suurust 2003. ja 2004. aasta lõpus.
MARTTI KASS
HELVE LAASIK
