Üle maakonna kogunes Torma rahvamaja saali tantsijaid kolmeteistkümnest rühmast. Nii oli Torma rahvamaja saal tantsurahvast lausa tulvil. “Seda, et tantsijaid nii palju kokku tuleb, ei osanud lootagi,” ütles õppepäeva peakorraldaja, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. Eriti rohkesti oli kohal Põltsamaa-kandi tantsijaid.
Maakonna rahvatantsupidu peetakse 3. juunil Palal, kus osalevad kõik Jõgevamaa tantsurühmad. Tantsupeo pealavastaja Meljo Kaaviste oli tulnud memmede rühmadele õpetama selle peo üldtantse, mida tantsivad kaasa igas vanuses rühmad. Memme-taadi seekordne suvepidu on aga augustikuus Voorel. Selle üldjuht Maimu Karv, Ranna rahvamaja perenaine ja sealsete rahvatantsijate juhendaja, näitas oma tantsurahvaga ette eelseisva suvepeo tantse, mida siis kõik koos tantsida proovisid.
Domineeriv armastuse värv ? valge
Sel ajal, kui saalis tantse harjutati, kogunes kõrvalruumi maakonna tantsupeo töörühm – peo üldjuht Meljo Kaaviste, tantsurühmade üldjuhid Malle Weinrauch ja Vivian Paaksi ning rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, et täpsustada peoeelsete õppepäevade läbiviimist ning üht-teist tantsupeo kavas ja korralduslikus pooles.
Et tantsupidu kannab seekord nime “Mis värvi on armastus”, on otsustatud domineerivaks armastuse värviks kuulutada valge, mis tähendab, et tantsijate riietuseski on vähemalt peo alguse- ja lõputantsus valdavaks valge värv. Nagu selgus, võtab maakonna tantsupeost kokku osa umbes 1000 tantsijat, mis on esialgselt plaanitust paarisaja võrra rohkem.
Töörühma koosolemisel tehti tantsupeo kavasse mõningaid täiendusi ja parandusi ning arutati peoga seotud olulisemaid majanduslikke küsimusi eelkõige selle nimel, et tantsurahvas saaks peopäeval tasuta süüa.
Järgmine tantsupeo eelne õppepäev otsustati pidada 3. märtsil Jõgeval sega- ja lasterühmadele. Märtsi lõpus aga pannakse paika peo üldjoonised.
Mõnus ühine olemine
Pärast ühist tantsuõppimist paluti kõik see rahvas kohvilauda. Tagantjärele tähistati koos sõbrapäeva ning et parasjagu oli Tiinapäev ja seega Tiinade nimepäev, oli põhjust ka seltskonnas viibinud mitmele selle nime kandjale õnne soovida. Kohalik laulurahvas rõõmustas kokkutulnuid ilusate lauludega ning rõõmsalt löödi lahti ka ühised tantsud ja laulud.
Kena ja mõnusa ühise olemise aitasid eelkõige korraldada kohalikud kultuurijuhid Merle Nisu ja Aili Oja, kellele olid abiks omakandi tantsijad.
VAIKE KÄOSAAR
