Neljapäeval Kuremaa lossis peetud Jõgevamaa arengukonverentsi moderaator Rivo Noorkõiv osaühingust Geomedia tõdes, et maakonnal pole edasiminekuks üht suurt plussi. Tema sõnul tuleks edasiminekuks kasutada erinevaid väiksemaid positiivseid samme.
?Omanäoliste ja erinevate arenguvajadustega piirkondade olemasolu on maakonna arengu seisukohalt positiivne juhul, kui erinevused ei konkureeri, vaid täiendavad üksteist,? tõdes regionaalminister Jaan Õunapuu.
Tartu lähedus ja mõju
Regionaalminister peab oluliseks maakonna kolme keskuse ? Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee ning nende tagamaade koostööd ja arengut. Koostöö võiks tema hinnangul hõlmata meditsiiniteenuste koordineerimist, spetsiifiliste ja kulukate teenuste koondumist ühte keskusse ja e-teenuste kasutamist.
Samas on see pidurdav faktor, sest pole selgelt tugevat keskust, mille ümber maakond ja ka teised omavalitsused saaksid koonduda. Nagu näiteks Viljandi või Pärnu. Jõgeval selline keskus puudub.
Ministri sõnul peab maavalitsusel olema juhtroll piirkonna koostöövõrgustiku parandamisel. ?Seda saab teha koostöös kohalike omavalitsustega, kaasata tuleks ettevõtted ja kodanikeühendused,? märkis ta.
Jõgevamaa arengueelduseks peab Õunapuu Tartu lähedust ja Tartu mõju. “Jõgeva maakond ei kao kuskile, aga me ei tohi peljata koostööd mida suurema regiooniga tuleks teha. See on ellujäämise üks võtmetest,” sõnas minister.
Edasi aitavad Jõgevamaad Rivo Noorkõivu hinnangul elanike initsiatiiv, haritus, võimalus koolituseks ? kokkuvõttes ettevõtlikkus ja selle stimuleerimine.
Oluline on, et hariduse omandanud noored tuleksid kodukanti tagasi. Väga palju sõltub meie maakonna arengus sellest, mida teevad noored vanuses 15- 24 aastat. Kas nad lähevad õppima ja tulevad tagasi või lahkuvad jäädavalt kodukandist.
Seni on kõikide Jõgevamaa omavalitsuste elanikkond kahanenud, see tendents on iseloomulik enamikule Eesti kohalikest omavalitsustest.
Toetus ja koostöö erasektoriga
Millised peaksid olema motivaatorid, et inimesed tahaksid tulla Jõgevamaale tagasi, me praegu täpselt ei tea. ?Spetsialist peaks tulema tagasi,? kinnitas Noorkõiv.
Tema hinnangul peaks mõtlema ka majanduse moderniseerimisele tehnoloogiamahukuse suunas, eriti puidu- ja toiduainetööstuses. Jõgevamaa on Eestile ja ka Euroopale tubli toidutootja, metsa ülestöötaja ja puidust järjest kõrgemat lisaväärtust andvat toodet valmistav piirkond. ?Veel tuleks ära kasutada Tartu teaduspotentsiaal,? rõhutas Noorkõiv.
Koostöösuhteid tasuks arendada naabermaakondade ja erinevate piirkondadega. Tartu lähedus ja koostöö on Jõgevamaal tunnetatav ? paljud käivad Tartusse tööle, aga sealt tullakse ka Jõgevale.
Jõgeva on roheline maakond, kaunis loodus on väärtus, mis paljudes kohtades maailmas kaob. Säilitades kauni looduse ja arendades edasi puhkemajandust, suudaksime palju pakkuda inimestele, kes tahavad loodust nautida või elada meie maakonnas vanaduspäevil.
E-teenuste edasiarendamine annab samuti arengueelise. Et Jõgevamaa on Euroopa Liidu idapiir, saab siia kindlasti meelitada euroliidu raha ja teha piiriülest koostööd naabritega. Rajatavad Kesk-Peipsi sadamad võimaldavad edendada turismi ja transiitkaubandust.
Võimaliku suhtlemise osas idanaabriga on läbirääkimisi peetud juba kaheksa aastat, suurt edasiminekut pole olnud.
Suured lootused on maakonnal seotud Via Hanseaticaga. Vähemasti turiste on see trass meile suvel toonud. Võimalik on maakonna turismiettevõtjate koondumine ühtsesse organisatsiooni.
Carmarthenshire esindaja Dave Gilbert Suurbritanniast Wales?ist soovitas omavalitsustel teha koostööd erasektori ja mittetulundusühingutega. Kuigi erasektor tahaks kiiremat otsustamist ja kiiremaid lahendusi. Veel rõhutas Gilbert, et uusi asju ei saa teha vanu lahendusi kasutades. ?Tehnoloogia muutub, noorte inimeste vajadused on hoopis teised,? kinnitas ta.
Carmarthenshire?i kogemus näitab, et omavalitsused saavad erasektorit toetada näiteks vajalike hoonete ja infrastruktuuri rajamisega. Näiteks anti seal kaubanduse käsutusse korrastatud hooneid.
HELVE LAASIK
MARTTI KASS
