Jõgevamaa aasta õppijaks valiti kolme lapse ema Ülli Heinmann, kes jätkas kooliteed pärast 15-aastast pausi.
iii
Palalt pärit Heinmanni õpingud katkesid 16-aastaselt, koolitee jäi pooleli vahetult pärast seda, kui noor neiu oli lõpetanud põhikooli ja suundunud Rakvere pedagoogilisse instituuti lasteaiakasvatajaks õppima. “Tahtsin saada lasteaiakasvatajaks, kuid esmalt tuli hakata oma last kasvatama,” rääkis ta. Pärast esimest last tulid ka teine ja kolmas, mõte edasi õppida ei kadunud aga noore naise peast. “Kogu aeg tahtsin kooli tagasi minna, kuid ikka ja jälle tulid mingid agad vahele,” nentis ta.
Kui Ülli Heinmanni kõige noorem laps sai kolmeaastaseks, võttis naine ennast töötuna arvele ja läbis paarinädalase toimetulekukursuse. Tööd õnnestus tal saada Pala kaupluses, kus vabanes müüjakoht.
“Poes oli vaja puhkuseasendajat, ma kandideerisin ja sain tööle. Edasi läks üks müüja dekreeti, mina sain tema asemele. Siis läks üks müüja üldse töölt ära ja mina võtsin tema koha üle,” kirjeldas Heinmann. Nüüd, kui olemas oli kindel töö, saabus tema jaoks sobiv hetk taas kooli minna. Viimase vajaliku tõuke edasiõppimiseks andis Täiskasvanud Õppija Nädalal Palale saabunud Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli direktor Reet Kikkas. “Mõtlesin, et lähen lihtsalt kuulama, mida ta räägib. Siis aga sattusime vestlema, ta oli hästi abivalmis ja aitas mul kõik asjad korda ajada,” rääkis Heinmann.
Taas algas koolitee
32 aastaselt astus Ülli Heinmann Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli. “Esimesel koolipäeval oli hirm sees,” kirjeldas naine oma emotsioone. Et minu buss jõudis Jõgevale 10 minutit pärast tundide algust, läksin klassi ja vabandasin, et hilinesin,” meenutas ta oma esimest koolipäeva üle 15 aasta. Ta oli klassis ainus kolme lapse ema. “Mõni klassikaaslane oli sama vana kui minu vanem tütar,” rääkis naine ja kinnitas, et vanusevahele vaatamata olid tema suhted klassikaaslastega väga head. “Hästi sõbralik klass oli,” rõõmustas ta.
“Ma läksin igal hommikul hea meelega kooli. Kohusetunne oli nii suur, et popipäeva tegemine ei tulnud kõne allagi,” rääkis naine, rõhutades, et ei läinud kooli mitte lihtsalt sealt läbi saama, vaid parimat püüdlema. Kujukas tõend kõrgetest sihtidest on hõbemedal, millega teda kooli lõpuaktusel tunnustati.
Suureks ja oluliseks toeks olid õpingutes abikaasa ja lapsed. Alguses, kui naine oma otsuse teatavaks tegi, ei tahtnud perekond seda hästi uskuda. Kui aga selgus, et Üllil on tõsi taga, asusid nad teda toetama, nii vaimselt kui füüsiliselt. Söögitegemine oli mehe õlul, koristamine laste ülesanne.
Paljust tuli loobuda
“Koolis käimine on suur väljaminek, tegin seda söögikoti arvelt,” tõdes Heinmann ja nentis, et selleks, et kuhugi pürgida, peab millestki loobuma. Just raha on tema sõnul paljudele põhiharidusega inimestele takistuseks, mis ei võimalda pooleli jäänud õpinguid jätkata. Tema õpingud tegi võimalikuks paindlik töögraafik ning vastutulelikud töökaaslased.
Loomulikult oli koolis käimine töö ja kolme lapse kõrvalt keeruline, loobumise peale ei mõelnud naine aga kordagi. “Kui ma midagi väga tahan, siis ma viin selle ka lõpuni,” kinnitas aasta õppija tiitli pälvinu.
Nüüd, kui keskharidus käes, tulevad loomulikult edasiõppimise plaanid, kuid esialgu ei oska keskkooli lõpetanu veel lubada, millal jälle koolipinki istub. “Ma tunnen, et tahan ennast välja puhata. Viimasel aastal käisin kolm päeva koolis ja neli tööl, puhkepäevi ei olnud üldse. Lapsed nägid ema kodus ainult õhtuti ja siis ka väsinuna,” rääkis naine, lisades, et võib-olla läheb ta kõrgkooli ühel ajal oma vanema tütrega, kes käib praegu 11. klassis.
Täiskasvanuna õppimine tasub Ülli Heinmanni sõnul igati ära. “Kui sa tahad kuhugi jõuda, siis õpi, õpi ja veelkord õpi,” rõhutas ta.
Ülli Heinmanni esitasid aasta õppija konkursile Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli õpetaja Helgi Koho ja Pala vallavalitsuse kultuuritöötaja Margit Soieva. Iga maakonna parimad õppijad valis välja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon.
iii
LIIS ROHTMETS
