Vivian Paaksi õpetab Jõgeva Gümnaasiumis matemaatikat kolmekümne neljandat aastat. Klassijuhatajana saatis ta kevadel teele järjekordse lennu ning alustas uuest õppeaastast taas viienda klassiga. Õpetajatöö kõrval on Vivian Paaksi suutnud pidevalt ka noori inimesi tantsima panna ning tema tantsurühmad on kaasa teinud kõikidel Tallinna suurpidudel. Nii tänavugi.
Alati särav
“Mul oli Kehra Keskkoolis tore klassijuhataja, kes on olnud mulle õpetajatöös suureks eeskujuks,” ütleb Vivian Paaksi. Tartu Ülikoolis matemaatikat õppima asudes jõudis ta õige varsti arusaamisele, et temast peab saama õpetaja ja ei keegi muu. “Ametnikutööd mind juba tegema panna ei saa,” teab ta. Need, kellele Vivian Paaksi koolis matemaatikatunde andnud, võivad aga isegi paljude aastate möödudes kinnitada, et ta on suutnud selle üldiselt kuivaks arvatud aine nauditavaks ja vastuvõetavaks muuta. Suur osa on selles olnud õpetaja enda isiksusel. Alati särava õpetaja Paaksi tunnis ei ole lihtsalt olnud võimalik tuimalt istuda. Tunnis valitsev loov ja vaba õhkkond on ilmselt aidanud ka ainet paremini omandada. Selle tunnistuseks on tema õpilaste edukad esinemised nii maakondlikel kui ka vabariiklikel aineolümpiaadidel. Ja mis vahest veelgi olulisem ? õpetaja Paaksi õpilased valivad meeleldi riigieksamiks just matemaatika.
Tantsuga läbi elu
Tants on Vivian Paaksi ellu kuulunud alates esimesest klassist. “Siiani pole olnud küll tõesti ühtegi vahet,” naerab ta. Juhendajana tantsib ta proovidel kadestamisväärse kergusega vahel kaasa nüüdki, kui ikka mõni tüdrukutest proovilt puudub.
Iga tantsupeo järel on tantsujuht Vivian endale öelnud: “Nüüd on kõik. Enam järgmisele ei lähe!” Siis aga leiab ta ennast jällegi tantsu ja laste keskel ja kõik algab uuesti. Viimatise suurpeo eel olid just oma klassi õpilased olnud need, kes õpetaja üles otsisid ja tantsida tahtsid. “Niisuguste noorte pärast tasub pingutada,” leiab õpetaja. Ja muidugi on suurel peol osalemise eriline tunne ja hingus see, mis taas tantsu juurde kutsub.
“Tegelikult pole vahet, millega noor inimene tegeleb, kas tantsib, laulab või on tal mingi muu harrastus, peaasi, et ta midagi teeb,” leiab õpetaja Paaksi. Tavaliselt jõuavadki just tantsulapsed osaleda kõikjal ja kõiges.
Nakatav optimism
Õpetaja Paaksi nägu lööb eriliselt särama, kõneldes tänavu kevadel Jõgeva Gümnaasiumi 59. lennu XII a klassist, kelle klassijuhatajaks ta oli. Just sellest klassist oli ka kaks kuld- ja neli hõbemedaliga lõpetanut. Nüüd tahab õpetaja oma viienda klassiga koos kasvada ja üksteist tundma õppida. Loodetavasti jätkub tal edaspidigi rõõmsat meelt ja optimismi, sest eelkõige just neid omadusi hindavad õpetaja Paaksi juures ilmselt nii kolleegid kui ka õpilased kõige enam.
“Õpetaja Paaksi oli mõistev, arusaaja ja piisavalt range. Hoolitses meie eest ja ajas näpuga järge, et kas ikka kõik tehtud, nagu vaja. Nagu teine ema,” ütles Virgi Einaste, üks Vivian Paaksi viimatise XII a klassi õpilastest, kes praegu õpib Tartu Ülikoolis füüsikat, ning tunnistab samas, et tema reaalainete poole kaldumises on oma osa klassijuhataja eeskujul.
Sooja sõnaga tuletab oma klassijuhatajat meelde ka Asso Nettan samast klassist: “Väga hea õpetaja. Kaitses meid nagu emalõvi, kui seda vaja oli. Distsipliin oli alati korras ja ta oskas oma ainet ka hästi seletada, nii et tema tundi oli hea minna. Kui ka mingeid probleeme klassis tekkis, siis said need ilusasti ja alati lõpuni lahendatud. Loodan, et ta suudab oma uue viienda klassi ka samamoodi inimesteks kasvatada nagu meid.”
Kolleeg Endla Matela nimetab Vivian Paaksiga seoses eelkõige optimismi. “Temaga on alati hea koos olla, pole põhjust millegi üle kurta ega nuriseda. Tal on ikka palju asju korraga käsil ja saab nende kõigega ka hakkama. Suurepärane vanaema oma lapselastele,” leiab Endla Matela.
“Imetleme tema jõudu ja energiat, mis inimesi kaasa tõmbab. Ta on ka inimene, kes kõike, mida tegema hakkab, põhjalikult ja lõpuni teeb. Alati on tal ka häid mõtteid ja ideid ja tema sõnal on kaalu. Kui midagi ütleb, siis otse, ja viha ei pea,” lisab teine kolleeg Maimu Valdmann.
VAIKE KÄOSAAR
