Külli Kalvistile tuli Aasta Õpetaja tiitel üsna ootamatult. ?Hakkasin mõtlema, kas ma olen ikka kõige õigem inimene seda tiitlit saama. Nii palju on teisi tublisid õpetajaid kasvõi siinsamas Põltsamaa Ühisgümnaasiumis,? imestas Külli Kalvist.
Külli Kalvist on õpetajana töötanud viisteist aastat, neist kaheksa Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Praegu on ta neljanda klassi õpetaja, lisaks annab ta kunstiõpetuse tunde kuuendas klassis.
Kunstiõpetus on nimelt Kalvisti lisaeriala. Ta on oma lastega osalenud mitmetel konkurssidel ja võistlustel, kus lapsed on võitnud mitmeid tiitleid. Näiteks võitsid Kalvisti õpilased Nukuteatri ja ?Kalevi? kommivabriku korraldatud meisterdamisvõistluse, samuti nopiti häid kohti Nukuteatri korraldatud klaasimaali kavandite konkursil. Seal valiti välja 20 lapse tööd, mille nad said ise aknale maalida. 2003-2004 said õpilased tunnustuse rahvusvahelisel joonistusvõistlusel ?Vetevald?. Külli ütleb, et kui algklassilastega osaleda võistlustel või konkurssidel, tuleb neid palju suunata ja aidata, ning aidata leida mõte, kust laps saaks ideed ise edasi areneda. ?Lapsed on ise väga tublid, nad tahavad ja oskavad tööd teha,? kinnitas Kalvist.
Tihe side eelmiste õpilastega
Vastne tiitliomanik tunneb endas kutsumust töötada just väiksemate lastega. ?Meil on valida. Kui haridus lubab, võib õpetada ka 5.-6. klassis Mina võtan aga järgmisel aastal kindlasti uue esimese klassi,? rääkis õpetaja Kalvist.
Ta kiidab väga oma klassi, kellega tal on väga hea kontakt. ?Lausa kahju on neid järgmisel aastal ära anda, nad jäävad ikka minu oma lasteks,? rääkis õpetaja. Ta kinnitas, et oma klass on ikka oma klass, see oma tunne on väga tähtis tunne.
Ükski klass, ükskõik kui tore see on ja kui palju seal tunde anda, ei saa nii armsaks. Külli Kalvistil on hea suhe ka oma eelmiste õpilastega, kes on nüüdseks jõudnud kaheksandasse klassi. Kui nad kuuenda klassini veel Lille tänava ?väikeses? koolimajas õppisid, tulid nad ikka juttu rääkima ja muresid kurtma. Nüüd näeb Külli neid küll vähem, aga näiteks sünnipäevaks toovad nad ikka lilli. Ja kui juhuslikult õpetajaga kokku saavad, tulevad ikka juttu ajama.
Külli Kalvisti sõnul on neljanda klassi laps on juba nii suur, et teda saab ja peab võrdsena võtma. ?Kui vaadata esimese ja neljanda klassi last, on tohutu vahe. Kui aga võrrelda neljanda ja kuuenda klassi last, siis vahet nagu eriti ei märkagi,? arvas õpetaja. Nende klassis otsustatakse tähtsamad küsimused hääletades, eriti kui on erinevaid arvamusi.
?Koos otsustame, kuidas me peaksime midagi tegema või mingit olukorda lahendama. Vahel hääletame ka klassiülesannete valimiseks. Käitumise ja hoolsuse hinded arutame koos läbi. Lapsed on harjunud kaasa rääkima. On väga tähtis, et nad tunneksid: ainult õpetaja ei ütle, kuidas peab olema, vaid nad ise otsustavad,? ütles Külli Kalvist.
Lapsed on ise abiõpetajateks
Need lapsed, kes on tõeliselt tublid ja saavad mõne aine või tunnimaterjaliga väga hästi hakkama, on abiõpetajad ja aitavad neid, kellel on raskusi materjali omandamisega. Abivajaja saab ise valida kaasõpilase, kes teda aitab, sest paratamatult ei jõua õpetaja kõigile nii palju tähelepanu pöörata, kui vaja oleks. Kes ei saa aru, ei karda oma kätt tõsta ja abi paluda. See annab kindlustunnet ka sellele lapsele, kes õpetab.
Selleks, et lastega head kontakti saavutada, peab õpetaja sõnul neile pöörama tähelepanu ka pärast kooli, eriti esimestel aastatel. Ühised ettevõtmised kasvatavad ühtsustunnet. Külli Kalvisti hinnangul ei sõltu ühtsustunne ainult õpilastest, vaid ka koostööst vanematega. ?Me püüame lastega võimalikult palju kaasa lüüa kooliüritustel, meil on iga kahe nädala tagant või vähemalt iga kuu mõni oma üritus,? kinnitas Kalvist.
Õpetaja kiidab väga ka lapsevanemaid, kellega tal on hea kontakt. Nendega saab rääkida lapsega seotud probleemidest ja kui on mure, võtavad nad alati ühendust. Ka üritustest võtavad lapsevanemad väga meelsasti osa. Lapsevanemad toetavad õpetaja sõnul sageli ka kunstiõpetuse jaoks vajalike materjalidega, näiteks kui see on neil oma töö tõttu võimalik.
Kolleegid alati toeks
Lisaks oma klassile õpetab Külli Kalvist sellel aastal ka eelkooli lapsi, kes lasteaias ei käi. Ta ütles, et need väikesed inimesed saavad aru küll, et nad koolis käivad, see on nende jaoks tähtis tunne ja nad püüavad. ?Aga nad on nii pisikesed, alles kuueaastased ja väga hästi on näha, kuidas nad väsivad. Nendega tegelemisel peab olema palju mängulisi elemente, väga tihti peab tegevust vahetama. Mul on endal raske, ma ei ole enam eelkooliga tegelenud, ma ei kujutanud ettegi, kui väikesed nad tegelikult on,? ütles õpetaja.
Külli Kalvist kiitis väga oma kolleege, kes on alati vajadusel toeks. Ta tunneb ka juhtkonna poolset toetust ja tunnustust, seda et tal lastakse olla see, kes ta on.
Õpetaja Kalvist peab Jõgevamaa Aasta Õpetaja tiitlit suureks tunnustuseks tehtud töö eest. Tema sõnul ei ole ta sellel aastal teinud midagi teistmoodi kui varasematel, kuid arvab ise, et ehk on ta välja paistnud aktiivsusega.
EVA KLAAS
