Teisipäeva õhtul peetud debatil leidsid Jõgeva linnapeakandidaadid, et maakonnakeskus võiks saada koduks idufirmadele, kus tehakse põnevaid asju.
Idufirma (inglise keeles start-up) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida uus skaleeruv ärimudel. Vikipeedia järgi eristab idufirmat teistest alustavatest firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub välja kujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib protsessi käigus isegi kardinaalselt muutuda. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist on tegevad tehnoloogia alal, kuna seal on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad.
Idufirmasid toetab EASi programm
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) linnapeakandidaat Mihkel Kübar lisas, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) on kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete arendamise programm “Start-up Eesti”. Selle programmi eesmärk on arendada Eesti idufirmade ökosüsteemi nende arengu toetamise ja äriinglite kultuuri kasvatamise kaudu. Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Programmi kaudu toetatakse idufirmasid läbi koolitamise, nõustamise, mentorluse, kiirendiprogrammi. Eestisse tuuakse erineva tausta ja kogemusega mentoreid koolitama meie ettevõtteid ja ökosüsteemi osalisi. Samuti aidatakse programmi kaudu kaasa äriinglite aktiviseerimisele Eestis. Programm ei ole ettevõtetele otsetoetuste jagamiseks.
Ettevõtlusinkubaator ja tööstuspark
Jõgeva linna oleks vaja ettevõtlusinkubaatorit ja samuti tööstusparki Painkülla, tunnistas SDE linnapeakandidaat Asso Nettan. Tema sõnul on ettevõtlusinkubaator keskkond ettevõtluse alustamiseks ehk koht, kus ideest saaks äriplaan ning viimane saaks ka teoks tehtud. Inkubaatoris peaksid olema ka pinnad tootearenduseks ning väikesemahuliseks tootmiseks, samuti kontoriruumid ning alustavate firmade nõustamine juriidilistes, finants- ning raamatupidamislikes küsimustes, aga ka tugi turunduse ning logistika valdkonnas.
Nettani kinnitusel saaks erinevate ettevõtluskonkursside tulemusi inkubaatoris ka ellu viia. “See pole muidugi ainult järgmise nelja aasta küsimus,” rõhutas ta.
“Nüüdisaegset infotehnoloogiat kasutava ettevõtte töötajad ei pea päev läbi kontoris laua taga istuma. Nad võivad tööd teha ka kodus. Kõrgtehnoloogiat kasutavate firmade palgatase on kõrge,” lisas Reformierakonna linnapeakandidaat Viktor Svjatõšev.
Veel peab Kübar väga oluliseks just väikeettevõtluse arendamist. Tema hinnangul sobiks Jõgevale ka loomemajanduse valdkond.
Veel on tema jaoks oluline noorte inimeste ettevõtlikkuse kasvatamine, viies koolidesse sisse majandusained. Ka võivad noored kokku tulla ja 24 või ka 48 tunni jooksul pakkuda välja mitmesuguseid ideid ning asjatundja abiga püütakse leida variante, kuidas neid ellu viia. Tehnoloogiakeskus võiks Kübara hinnangul olla platvorm, kust saaks edasi minna inkubatsioonikeskusse. Just seal saaksid noored oma ideed teostada.
Majandusolud muutuvad
Reformierakonna valimislubadustes on kirjas, et nad toovad Jõgevale 80 tasuvat töökohta. Viktor Svjatõševi kinnitusel pole töökohtade loomine ning investeeringute maakonnakeskusse toomine enamasti ainult ühe meetme tulemus.
Keskerakonna linnapeakandidaat Aare Olgo ütles, et Jõgevale pole järsku võimalik 80 töökohta tekitada, hea kui viis-kuuski juurde saaks. “Tegemist on igapäevase protsessiga, linnavõim peab ettevõtjat abistama nii palju, et tal oleks võimalik töökohti juurde luua.”
Teine teema on Svjatõševi sõnul võimalus saada olemasolevatele töötajatele ümberõpe kohapeal. Ta tõi näiteks ametikoolide uue strateegia, kus õppeasutus tuleb ettevõtja juurde ning teeb pikemaajalise koolituse kohapeal. Niiviisi on võimalik tõsta olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni ning koolitada ka uusi. Möödunud nädalal lõpetas Tabivere firmas Same koolituse 40 keevitajat. Eelmisel nädalal algas Põltsamaal Viljandi ühendatud kutseõppekeskuse koolitus Romec Metalli ja Kitzinger Progressi keevitajatele. Jaanuaris algab samasugune koolitus Kamaris.
Konkreetne koht investeeringute saamiseks on mitmesugused kontaktmessid. Viimane taoline sündmus leidis meie maakonnas aset umbes kuu aja eest Põltsamaal, kus said kokku kuue riigi ettevõtjad. Üks Põltsamaa ettevõtja sai kontakti Venemaa firmaga ning on lootust, et idanaabri juures rajatakse ühisfirma.
Maakond teeb koostööd välissaatkondade ning välisettevõtjatega, olulised on ka isiklikud kontaktid.
Mihkel Kübara sõnul tuleb olla avatud uutele ideedele. Arengukavasid koostades tuleks tema hinnangul ettevõtluse osa paremini läbi mõelda. Majandusolud muutuvad, selleks peab olema valmis.
Jõgeva palgad Tallinna tasemele?
Tallinna ja Jõgeva palgataseme vahe ulatub umbes 200 euroni kuus. Jõgeval lihtsalt on praegu madalapalgalised töökohad.
Asso Nettani hinnangul on Jõgeval väga palju riigitöötajaid. “Et Jõgeva palgad Tallinna tasemele viia, selleks peaks riik palku tõstma,” tõdes ta.
Mihkel Kübar tunnistas, et Tallinna palgad ei jõua kunagi Jõgevale, sest kui Jõgeva hakkab Tallinnale järele jõudma, läheb pealinn omakorda palgatasemega eest ära. Väikese riigi puhul on see paratamatus.
Viktor Svjatõševi kinnitusel vajab moodne põllumajandustehnika kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellepärast on maakonnas ka põllumajandusettevõtteid, mille palgatase ületab mitu korda maakonna keskmist.
Suurettevõtja viie tuhande elanikuga piirkonda ei tule, tema esimene küsimus on, kust võtta töökäsi. “Jõgeva probleem on ka tema väiksus, sellepärast on oluline Painküla tööstuspargi väljaehitamine,” lisas Olgo.
Mihkel Kübara sõnul tuleks rohkem ära kasutada raudtee võimalusi. “Toetan samuti Painküla tööstuspargi väljaehitamist, sinna saaks viia ka raudteeharu. Logistika on maailmas väga võimas valdkond, meiegi peaksime siin just selles osas midagi välja mõtlema.”
Viktor Svjatõšev märkis, et praegu liigub Jõgeva ja Tartu vahel tohutu autodevoor, mis peaks vähenema tuleval aastal, kui reisirongiliiklust tihendatakse. “Kõik loomulikult rongiga sõitma ei hakka,” lisas ta.
Idufirma tegevuse rahastamiseks on mitmeid võimalusi
Kui firma asutajad rahastavad oma tegevust ise, siis sellist tegevust nimetatakse bootstrapping. Kiirema kasvu saavutamiseks kaasavad idufirmad sageli välisinvesteeringuid, andes investeeringu vastu ära osa firmast. Investoreid on peamiselt kahte tüüpi – isiklikku raha panustavad eraisikud ehk nn äriinglid ja investeerimisfondid ning riskikapitalifirmad, mis koondavad mitmete isikute raha. Idufirmale investeeringu saamist nimetatakse raha tõstmiseks. Oma tegevuse käigus võib idufirma raha tõsta korduvalt.
Idufirmade kiirema arengu saavutamiseks on loodud mitmeid ettevõtete kiirendeid (inglise keeles accelerator). Kiirendi eesmärgiks on aidata alustavaid ettevõtteid oma idee arendamisel ja viia neid kokku potentsiaalsete investoritega. Enamik kiirendeid annab nendega liituvatele idufirmadele väikese investeeringu, nn seemneraha, ja võtab ettevõtetes osaluse vastutasuks raha ning ligipääsu eest oma võrgustikule. Tuntuimad kiirendid on Seedcamp Euroopas ja 500 Startups ning Techstars USA-s. 2012. aastal asutati Eesti esimesed kiirendid Startup Wise Guys ja GameFounders.
Allikas:Vikipeedia
i
HELVE LAASIK
i
i
