|
|
Jõgeval said möödunud laupäeval kokku Eesti maakondade naisrahvatantsijate esindajad. Kultuurikeskuses toimunud ümarlaual avaldati toetust mõttele korraldada ka teine üle-eestiline naiste tantsupidu Jõgeval ning otsustati moodustada naistetantsu edendamiseks vastav ühendus. |
Esimene Eesti Naiste Tantsupidu sai mäletatavasti teoks 2011. aasta suvel Jõgeval. Korraldustoimkonna moodustasid neli koostööpartnerit: Jõgeva folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse naisrühm Meie Mari, Põltsamaa naisrühm Uhka ja Jõgeva segarühm Kaaratsim. Nüüd küsiti Jõgevale kogunenud tantsurahvalt, kas samadele tegijatele usaldatakse korraldada ka teine naiste tantsupidu. Peo toimumispäevaks pakuti välja 12. juuni 2016. Varem pole seda pidu võimalik korraldada, sest 2014. aasta suvel toimub nn suur tantsupidu ja 2015. aasta suvel kolmas meeste tantsupidu.
“Kui saame teie nõusoleku, hakkame kohe tegutsema,” lubas esimese naiste tantsupeo korraldusjuht, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. “Praegu ettevalmistusi alustades jääb meil varuks mitte kaks aastat, nagu eelmisel korral, vaid tervelt kolm. Seega saame mõnegi asja teha paremini. Loomulikult tulevad meile kasuks ka eelmise peo korraldamisel saadud kogemused.”
Airi Rütteri küsimusele, kas tantsurahvas usaldab teisegi naiste tantsupeo Jõgeva korraldada, kõlas vastuseks aplaus, mis ei jätnud kaksipidi mõistmise võimalusi. Seega tuleb siinsel tantsurahval end jälle naiste tantsupeo vankri ette rakendada, aga nad teevad seda meeleldi.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt” lang=”ET”>Seekord mehe lugu
Airi Rütteri sõnul mängivad peotoimkonna moodustamisel taas juhtrolli Jõgevahe Pere, Meie Mari, Uhka ja Kaaratsim. Koostööpartneriteks kutsutakse Jõgeva maa-, linna- ja vallavalitsus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja Rahvakultuuri keskus.
“Mine tea, võib-olla õnnestub seekord “punti” meelitada ka laulu- ja tantsupeo sihtasutus,” ütles Airi Rütter.
Esimese naiste tantsupeo pealavastaja Ülo Luht käis ümarlaual välja ka teise naistepeo teema.
“Kui esimene peo pealkiri oli “Naise lugu”, siis teine pidu peaks loogiliselt olema “Mehe lugu”. See tähendab, et pidu peaks näitama naist, sealhulgas tantsivat naist mehe pilgu läbi,” ütles Ülo Luht.
“No see saab küll pagana põnev pidu olema, kui naist mehe pilgu läbi näitama hakatakse,” arvas Pala kooli- ja tantsujuht Malle Weinrauch. “Ma kujutan juba ette, kuidas naised luudade seljas ringi lendama hakkavad!”
Jõgeva tantsurahval oli juba välja pakkuda ka naiste tantsupeole eelnevate sündmuste võimalik ajakava. 1. novembril 2014 võiks Jõgeval toimuda nais-, neidude ja memmede rühmadele mõeldud uute tantsude konkurss, 1. märtsiks 2015 peaks valmis saama naiste tantsupeo repertuaari sisaldav raamat ning sama aasta märtsis-aprillis tuleks korraldada repertuaari tutvustavad õppepäevad tantsujuhtidele.
Peoeelsed maakondlikud ülevaatused on planeeritud 2016. aasta kevadesse. Kui jaksu ja tahtmist jätkub, võiks Airi Rütteri sõnul 2015. aasta augustis või 2016. aasta mais korraldada ka naiste tantsupidu reklaamiva nn Päikesetantsu: teatetantsust inspireeritud ürituse, mille käigus tantsitakse Eesti eri nurkadest justkui päikesekiiri pidi Jõgevale kokku.
Probleeme, mida arutada, jätkub
Lisaks teise naiste tantsupeo ettevalmistuste käivitamise otsusele tehti laupäeval Jõgeval teinegi kaalukas otsus: moodustati naistetantsu edendamiseks vastav ühendus ehk alaliit. Ühenduse moodustamise otsusele kirjutas alla umbes kolmkümmend inimest ning vähemasti esialgu hakkab see tegutsema Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koosseisus. Juba täna kohtub Airi Rütter Tallinnas ERRSi tegevdirektori Martin Medariga, et uue ühenduse ERRSi vastuvõtmist arutada.
“Aprilli jooksul tuleks igas maakonnas, sealhulgas Jõgevamaal moodustada kolmeliikmeline naistetantsu eestseisus,” ütles Airi Rütter. “Alaliidu peakontor peaks üldise arvamuse kohaselt asuma seal, kus toimub järgmine naiste tantsupidu, seega antud juhul Jõgeval. Peakontori moodustamisel saab olema juhtroll taas Jõgevahe Perel, Meie Maril, Uhkal ja Kaaratsimil.”
Jõgevale peaks alaliidu peakontor jääma vähemalt 2017. aastani: siis on teise naiste tantsupeo arved kokku löödud ja muudki otsad kokku tõmmatud. Kui kolmas naistepidu otsustatakse korraldada kusagil mujal, siis peaks samasse paika kolima ka alaliidu peakontor.
Et probleeme, mida alaliidus arutada ja ühiste jõududega lahendada, jätkub, seda näitas ka laupäevane ümarlaud. Näiteks tõsteti üles naisrühmade tuleva-aastasele tantsupeole pääsemise probleem. Kui 2009. aasta tantsupeole lubati 120 naisrühma, mis olid jagatud N1 ehk algajate ja N2 ehk kogenumate kategooriasse, siis järgmisel peol tahetakse näha ainult 80-100 naisrühma, keda taseme järgi ei liigitata. Peole kandideerimas on esialgsetel andmetel aga 240 rühma.
Ümarlaual öeldi välja mõte, et kui tantsumurule pääseb vaid kolmandik kandideerijaist, võib naisrühmi ülejärgmiseks peoks alles olla tunduvalt vähem. Vastloodud alaliidul on plaanis pöörduda Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse poole palvega üle vaadata planeeritud arvud ning võimaldada tantsupeol osaleda vähemalt 120 naisrühmal.
“Tegelikult oli ammu aeg naistetantsu alaliit ära teha,” ütles Ülo Luht ümarlaua lõppedes. 2014. aasta tantsupeo naisrühmade üldjuht Maire Udras lisas: “Tore, et alaliidu algatusrakuke nüüd olemas on. Tore on ka see, et saime paljudest muredest rääkida ja ehk mõned pinged mahagi võtta. Sellist ümarlauda polegi kunagi varem olnud, aga seda on aeg-ajalt väga vaja.”
Ka Airi Rütter tõdes, et ümarlaud oli vajalik ja sisukas: see andis hea pildi meie naistetantsu praegusest olukorrast ning sellel astuti ka samme selleks, et naistetants kestaks ja edeneks. Ümarlaual kujunenud pilti illustreeris sellele järgnenud kontsert, millel astusid üles tugevamad naisrühmad kogu Eestist. Ka sellist kontserti pole varem toimunud. Maido Saare tants “Äiu-äiu”, mille kontserdil esitasid neli Jõgevamaa naisrühma, avaldas Maire Udrasele nii sügavat muljet, et ta lubas teha ettepaneku lülitada see tuleva-aastase tantsupeo kavva.
i
RIINA MÄGI
