«Kuivati eelsoojendamiseks kulub palju energiat, seisma pole kompleksi mõtet panna,» märkis osaühingu SJ omanik ja tegevjuht Sergei Jerjomin.
Omanik investeerib puidugraanuli tootmisse ligikaudu miljon krooni, kokku saavad ettevõttes tööd kümme inimest.
«Kolmandiku investeeringust säästame sellega, et paigaldame ise seadmed,» rääkis Jerjomin. Kõik protsessid maksimaalselt automatiseeritud. Ettevõte kasutab Venemaalt Radvilizski Masinaehitustehast pärit tehnoloogiat, mida on oluliselt täiendatud ja muudetud. Osa tootmisskeemist on omanik ise välja töötanud ning kavatseb selle ka patenteerida. Teine sarnane Jerjomini osalusega tehas töötab Leedus Klaipedas.
Kõrge kütteväärtusega loodussõbralik kütus
Kogu toodangu müügiks on firmal vahendajatega lepingud sõlmitud.
Kuni 70 protsendilise niiskusesisaldusega märg saepuru pressitakse 8-10 korda kokku, sellel ajal tõuseb temperatuur 180 kraadini. Saepurust tekib looduslik vaik, mis liimib graanulid kokku. Muid sidusaineid või kemikaale sinna ei lisata.
Kui kivisöe tuhasisaldus on umbes 4 protsenti, siis puidugraanulil kõigest 0,2 protsenti. Tegemist on kokkupressitud loodussõbraliku kütusega. Sarnaste omadustega on ka saepurust pressitav puitbrikett, mida aga ei saa purustamata automaatikaga varustatud kateldesse panna.
Varem üheks odavamaks kütteks olnud saepurubriketi ja -graanulite hind on viimase paari aastaga kuni kümme protsenti tõusnud, sest elektri kallinedes muretsevad inimesed üha rohkem puidujäätmeid kasutavaid süsteeme.
Saepurugraanulid lähevad enamasti ekspordiks
Pea 90 protsenti Eestis pressitud puidugraanulitest läheb ekspordiks, enamasti Skandinaaviamaadesse.
Märga saepuru on Eestis praegu veel võimalik üsna soodsalt osta. Peamiselt välisinvestoritest omanikele kuuluvad suured puidugraanulitehased toovad ka Lätist saepuru juurde, selle tonnihind on juba kerkinud pea kaks korda. Samas pole ka näha, et saepuru Eestisse oluliselt juurde tuleks, sest suuri saetööstusi siia vaevalt enam rajatakse, kuna olemasolevatelegi ei jätku palki.
Kui märg saepuru jääb kauaks vedelema, tekib keskkonnale ja tervisele ohtlik puuhape.
HELVE LAASIK
