“Kinotoetust võisid riigilt taotleda kõik Eesti kohalikud omavalitsusasutused ja Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud kinode taasavamiseks, kinoseadmete soetamiseks, paigaldamiseks ja häälestamiseks ning selleks vajalike elektri- ja ehitus-remonttööde teostamiseks ning kinoseadmete remontimiseks ja tagavaraosade hankimiseks,? ütles Kultuuriministeeriumi filminõunik Meelis Muhu.
Toetuse eraldamise otsustamisel lähtuti Muhu sõnul iga üksiku kino tegevuse perspektiivsusest antud konkreetses asustatud punktis ja peatähelepanu osutati väikelinnade-, maa- ja art-house- tüüpi kinode heliseadmete ja ekraanide uuendamise ning filmiprojektorite tagavaraosade hankimise vajadusele.
Kultuuriministeerium toetas seekord seitset objekti kokku 3 750 247 krooniga, kõige suuremad summad said Jõgeva ja Sillamäe.
Kultuuriministeeriumist saadud toetus võimaldab Jõgeval nüüd pääseda Eestimaa viimase kinota maakonnakeskuse staatusest.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?evi kinnitusel pole jõgevlased selle olukorraga rahul olnud ning aastaid on otsitud võimalust taastada linnas 1980. aastate lõpul suletud kino.
Svjatõ?evi kinnitusel lisab linnavalitsus kultuuriministeeriumi toetusele omalt poolt mõnisada tuhat krooni, et osta filmiprojektor, heliseadmed ja ekraan.
On plaanis teha mõningaid ümberkorraldusi Jõgeva kultuurikeskuses kui ainsana kino näitamise jaoks sobivas paigas. Kaugemas tulevikus oleks mõeldav, et filme hakataks näitama Aia tn 34 asuvas koolimajas, kuid seda alles pärast hoone renoveerimist paari aasta pärast.
Maja ülekoormatud
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter on aga tõttu hakata kultuurikeskuses ka kino näitama esialgu üsna murelik.
?Ma mõistan, et kino on Jõgevale vaja ja ega minagi oska praegu teist selleks sobivat paika välja pakkuda,? tunnistas kultuurikeskuse juhataja.
Problemaatiline on olukord aga tema sõnul eelkõige seetõttu, et maja on küllaltki ülekoormatud ja kino näitamiseks tuleb ainukese variandina kõne alla ainult pühapäeva õhtu.
“Võimalik, et inimesi huvitaks mõni nädalasisene õhtu hoopis rohkem, aga ma ei näe põhjust hakata majast välja tõstma neid, kes siin juba varem tegutsevad, pean silmas mittetulundusühingutest taidluskollektiive, see oleks nende suhtes ebaaus,? selgitas Rütter.
“Me ei saa siin mingil juhul kino näidata niisugusele publikule, kes korda ei austa, kes tahab sihvkasid maha sülitada, porised jalad tooli peale panna või saalis lausa noaga tegutseda,? tahab Rütter kindel olla, et esindushoonesse tulevad filme vaatama ikka niisugused inimesed, kes käituda oskavad.
Kultuurikeskuse nõudeks jääb kindlasti ka see, et inimesed peavad oma üleriided riidehoidu valve alla jätma.
“Saal on sama ja toolid on samad, kuhu inimesed tulevad teatrisse või linna pidulikele üritustele,? ütles Rütter.
Murelikuks teeb seegi, et järgmisel aastal algavad ettevalmistused suureks laulu- ja tantsupeoks ning on linna juubeliaasta. “Meie maja on hõivatud ja ülekoormatud. Kino lisamine on küllaltki komplitseeritud küsimus,? kinnitas Rütter.
Kultuurikeskuse töötajate tööaja piirid on sageli juba ületatud, kino tegutsema hakkamise puhul tuleb kolmas administraator kindlasti juurde leida. Tööle tuleb võtta ka niisugune majandusjuht, kes hakkab ise kino näitama.
“Kahe administraatoriga me vajalikku tööaega ära ei kata. Pealegi tuleb administraatoril pühapäeva õhtul mitte ainult kinokülastajatele pileteid müüa, vaid valvata ka näitusi, mis on meie fuajees ja galeriis üleval,? selgitas Rütter.
Lööb heliruumi rivist välja
Arvestades kultuurikeskuse maja interjööriga, ei saa ka pilet Rütteri kinnitusel maksta mingil juhul vähem kui 40 krooni, pigem rohkem.
Kogemusi on Jõgeva kultuuritöötajad seni otsimas käinud Tapal, kus samuti hiljuti kino taasavati.
“Tapalt saime ka kuulda, et kui seansile tuleb alla viie inimese, siis filmi ei näidata. Tapa kino eripära on see, et hoone ongi esialgselt kino tarvis ehitatud, istmeread lähevad astmeliselt ülespoole, aparatuuri jaoks on üleval kaks ruumi,? kirjeldas Rütter.
Tapal pole ka kultuurikeskuses sama palju huviringe tegutsemas, hoone hõivatus on oluliselt väiksem.
“Ma ei pea meie saali ka kinokülastaja jaoks mitte kõige sobivamaks. Kindlasti oleks kinokülastaja huvitatud sobilikumast ja mugavamast kohast, aga momendil ma ei näe ka Jõgeval niisugust,? on Rütter nõutu.
“Kinoaparatuur on üsna mahukas ja kui see tuleb meie heliruumi sisse, siis see lööb meid rivist välja. Meil on seal valguse- ja helipult, samas ruumis toimuvad aga ka kitarritunnid, mida seal siis enam läbi viia ei saa. Lisaks peame otsima ka kammersaali toolidele teise koha,? loetles kultuuritöötaja mureküsimusi.
Kõige rohkem paneb pea valutama see, et saalis tulevad laelambid ümber tõsta, vastasel juhul jääb keskmine lambirida ilmselt filmi näitamist segama. See muudab Rütteri sõnul aga kogu saali väljanägemist.
Ainsa alternatiivina näeb kultuurikeskuse juhataja kino viimist Aia tänava koolimajja. Sellest, et kino peale renoveerimist sinna kolida võiks, on ka juttu olnud, sest kuuldavasti otsitakse niisugust aparatuuri, mis toimiks nii siin kui seal.
Kui renoveerimistööde reaalse alguseni läheb aga nagunii küllalt aega, siis miks mitte kohe Aia tn koolimajas kinonäitamisega katsetada? Saaks teada, kui palju inimesi üldse selle vastu huvi tunneb ja millised probleemid kinokülastajatega tekivad, on kultuurikeskuse juhataja ettepanek.
JAANIKA KRESSA
