Jõgeval Suur tn 24 hoones tegutseva õigeusukoguduse jaoks on ülehomme väga tähtis päev, sest nende jumalateenistuste saali saabuvad õigeusu ühe austatuma pühaku, Serafim Sarovski ehk Saarovi Vaga Serafimi imettegevad säilmed. Sel puhul peetakse saalis kaks jumalateenistust, millest esimene algab neljapäeval kell 16 ja teine reedel kell 9.
“Saarovi Serafimi säilmed saabuvad Eestisse Venemaalt Primorje kraist, kus need mitmes paigas rahva ees olid,” ütles Jõgeva õigeusukoguduse vanem Aleksandra Fedoritš. “Eestis saab Serafimi säilmete pühadusest osa vaid kahes paigas ja üks neist on Jõgeva. Suurematesse linnadesse, nagu Tallinna ja Tartusse, säilmed aga ei jõuagi.”
Koguduse vanema sõnul on Vaga Serafimi säilmete Jõgevale jõudmine nii suur sündmus, et seda on oodata kajastama ka Tallinna ajakirjanikke. Võib arvata, et Jõgevale saabub sel puhul ka neid, kes soovivad osa saada pühaku säilmete imettegevast toimest.
“Et säilmetel selline toime on, on korduvalt kinnitust leidnud: nii mõnigi tervisehädadega inimene, kes on pühade säilmetega laeka kohale kummardunud, on neist hädadest vabanenud.”
Aleksandra Fedoritši sõnul toob reliikvia Jõgevale Mustve õigeusukoguduse preester isa Ilja, kellel tuli selleks, et säilmed tema hoolde üldse usaldataks, sooritada Moskvas vastav eksam. Ning loomulikult tuleb ka kohalikul kogudusel hoolitseda püha reliikvia turvalisuse eest.
Saarovi Vaga Serafim sündis 1754. aastal Kurskis Mošninite kaupmeheperekonnas ning sai ristimisel nimeks Prohhor. 1778. aastal läks ta Saarovi kloostrisse, kus võttis Serafimi nime all vastu mungapühitsuse. Serafimi maine teekond lõppes 1883. aastal, 1903. aastal kuulutati ta usu- ja palvevägitööde eest pühakuks. Tema säilmete püsiasupaigaks on tema enda asutatud Divejevo nunnaklooster.
Aleksandra Fedoritši sõnul on pühaku säilmete saabumine Jõgeva õigeusukogudusele (see kuulub Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse) justkui tunnustus nende suure töö eest.
“Oleme tegutsenud vaid kolm kuud, ent jõudnud selle ajaga väga palju ära teha. Meie jumalateenistuste saal saab üha kenamaks ja tööd, mis seal vaja teha on, teeme enamasti oma kätega,” ütles Aleksandra Fedoritš.
RIINA MÄGI
