|
|
Maakonna omavalitsusliidu juhatuse koosolekul kinnitas Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi, et õpilaskodu rajamine Jõgevale on päevakorras ja esimesed sammud selle teoks saamise suunas astutakse aastal 2014. |
<p class=”” align=”justify”>
“Haridusministeeriumil on olemas soov ja tahe õpilaskodude temaatikaga laiemalt tegelda. Samuti on Jõgeva linnapea Mihkel Kübara sõnul see soov olemas ka Jõgeva linnal.
Minu nägemuses on Jõgevamaa gümnaasium ikka Jõgevamaa gümnaasium, tegemist on maakonnakeskse riigikooliga,” rääkis Alo Savi.
Jõgeval odavam kui Tartus
Koolijuht tunnistas, et tema jaoks on väga oluline, et kaugematest piirkondadest pärit õpilased saaksid võimaluse omandada oma kodumaakonnas keskharidus. “Oluline on hariduse kvaliteet. Kui õpilased saavad Jõgevamaa gümnaasiumis sama hea hariduse kui näiteks Tartus, siis õpilaskodus tuleb elamine oluliselt odavam kui Tartus korterit üürides. Tartus õpilaskodusid ei ole ja ka lähema kümne-viieteistkümne aasta jooksul neid tõenäoliselt rajama ei hakata.”
Maavanem Viktor Svjatõšev märkis, et varem on haridusminister toetanud õpilaskodu rajamise asemel hoopis peremajutust. Alo Savi tõdes, et selles on vastuolu, kuid need on ühe probleemi erinevad võimalikud lahendused. Ministeeriumil on olemas kava kaardistada vajadus õpilaskodude järele maakonniti ja selle alusel töötada välja sobivad meetmed, kuidas võimaldada noortel haridust omandada.
“Peremajutuse nõrkuseks on, et raske on leida neid, kes oleksid valmis õpilasi enda juurde võtma, mina toetan õpilaskodu rajamist,” märkis Alo Savi.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots rääkis oma kogemustest, et nemad rajasid 50-kohalise õpilaskodu, mille kohad paraku praegu kõik täis pole.
Kool on ka kasvatusasutus
Savi sõnul peab kooli korralduslik pool toetama igati kasvatuslikku külge. “Viimasel aastakümnel on levinud seisukoht, et kool on õppeasutus. Tihti unustatakse, et kool on nii õppe- kui kasvatusasutus. Kasvatustöö on väga oluline, eriti praegustes tingimustes, kus väga palju on üksikvanemaga perekondi, aga ka neid peresid, kus üks vanematest töötab välisriigis. Jõgevamaa on üks kolmest maakonnast Eestis, kus suur protsent töövõimelistest elanikest välisriikides leiba teenib. Taolistes tingimustes on kasvatustöö koolis väga oluline,” rääkis ta.
Uue koolijuhi sõnul on kõige olulisem klassikaline väärtuskasvatus. “Õpetaja peab olema eeskujuks oma olemusega, käitumisega, aga samuti ka oma õppekeskkonna ja koolikeskkonna väärtustamisega. Ei tohi karta teha õpilasele märkust, kui ta jätab näiteks paberi maha vedelema. See on kõige lihtsam näide.”
Põhjalikult ja tõsiselt on plaanis tegelda ka õppurite karjäärinõustamisega. “Olen rääkinud nii Jõgeva nõustamiskeskuse töötajatega kui teiste õpilaste nõustamisega seotud osapooltega ja oleme tõdenud, et meil on mitmeid ühiseid arusaamu. Seni on karjäärinõustamine jäänud ühele poole kaldu. Praegu on kool orienteeritud tööturule nii, et ta valmistab ette töötegijaid. Ma tahaksin, et nõustamine paneks õpilasi mõtlema, et nad pole tulevikus ainult töötegijad, vaid ka tööandjad ehk ettevõtjad,” rääkis Savi.
Tallinna ümbruse keskused jooksevad noortest tühjaks Tallinna, Tartu ümbruse maakondade noored lähevad Tartusse. “Ilmselt elukeskkond ei paku nii palju, kui nad ootavad. Selleks, et inimesed ise hakkama saaksid, ongi vaja ettevõtlusõpet. Siis suudavad ärksamad neist endile ise töökohad luua. Võib-olla on gümnaasiumis sellega vara tegelda, kuid kui noor juba Tartus või Tallinnas on, siis on juba hilja.”
Tähtis hea üldharidus
Direktor märkis, et ta kavatseb rakendada perioodõpet, kus iga ainet õpetatakse viis tundi nädalas. Kindlasti plaanib koolijuht vahetada õppeinfo süsteemi. Kui praegu toimib Jõgevamaa koolides e-kool, siis riigigümnaasium saab olema õpetaja- ja õpilasesõbralikum Studium, mis pakub neile vajalikku keskkonda tunduvalt rohkem.
Võimalikult palju hakatakse kasutama õppimisel tehnilisi vahendeid, uude kooli sisustatakse kaks arvutiklassi, suuremas 36 ja väiksemas 18 arvutit. Koolil on juba olemas ligi 60 sülearvutit, tekib üks mobiilne arvutiklass. Nimelt andis riik koolile rahvaloendusel kasutusel olnud sülearvutid.
Samuti on oluline e-õpe, idee on luua ka mitmeid e-õppe kursusi. Kindlasti on vaja õpetada õpilasi arvutit info otsimiseks ning pakutavas orienteerumiseks kasutama.
Koolipäev hakkab paljuski sõltuma sellest, kuidas on korraldatud ühistransport, sest väga paljud õpilased eelistavad pärast kooli koju sõita.
Veel tunnistas uus koolijuht, et eri suundadele ta väga suurt rõhku ei pane. “Tähtis on hea üldkeskharidus. Suundade osakaal on riiklikus õppekavas ette määratud. Erinevus ei saa olla suur. Pigem valib õpilane ise endale suuna valikainetega. Nii palju, kui ma olen kokku puutunud ülikoolide õppejõududega, siis nad ütlevad gümnaasiumide juhtidele üht: andke neile hea eesti keel, inglise keel ja matemaatika ning palun ärge õpetage neid ette ära. Süvendatud kursus politoloogias ei anna gümnaasiumis seda efekti, mis ülikoolis. Seal peab kas ümber õpetama või vastupidi – nad on oma eakaaslastest sedavõrd palju ees, et neil hakkab igav.”
Riigigümnaasiumis hakkab õppima 220 kuni 250 õpilast. Jõgevamaa mõistes on see suur, kuid Eesti mõistes väike kool.
i
HELVE LAASIK
