Rühm huvilisi eesotsas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) mittetulundusühingute konsultandi Kersti Kurvitsaga on käinud välja idee rajada Jõgevale peagi kesklinnas vabanevasse Kaitseliidu majja kohaliku kogukonna kooskäimiskoht. Küsimuste küsimus on, kuidas niisugune maja end ära suudaks majandada ning kuidas see kõigepealt korda saaks.
Tegemist on Jõgeva kesklinnas Aia tänaval asuva majaga. Idee kallal töötatakse koostöös linnavalitsusega juba mõnda aega. Ühisnädala raames tutvustati möödunud aasta lõpus projekti Jõgewa Muuseumis.
Kersti Kurvits tõdes, et tegemist oleks ühenduste ja linnaelanike koos käimise kohaga, kus oleks huvitavat ja meelepärast tegevust kõikidele. Kas nimetada maja loomemajaks, kogukonnamajaks või hoopis tootearenduskeskuseks, pole samuti veel otsustatud.
Kui idee Jõgevale loomemaja rajada sündis, avati Viljandis loomemajanduskeskus. “Arutasime ideed JAEKis ja leidsime, et Jõgevalgi võiks olla loomemajanduskeskus. Pöördusime linnavalitsuse poole, küsisime, kas linn on huvitatud kogukonnakeskusest või loomemajast. Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder oli huvitatud,” rääkis Kersti Kurvits.
Loomemajja ka ettevõtlusinkubaator
Loomemaja või kogukonnakeskuse eesmärk on pakkuda linnaelanikele erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. On olemas noortekeskused, eakad käivad koos kultuurikeskuses Arukate Akadeemias, täiskasvanute jaoks on laulukoorid, sport, muud tegevust on tunduvalt vähem. Linnavalitsus ei jaksa oma vahenditest elanikele nii palju vaba aja veetmise võimalusi pakkuda, kui nad tahaksid. Vaba aja veetmise võimaluste loomiseks on vaja kaasata ka vabaühendusi, kes tuleksid ja pakuksid seal oma teenuseid.
“Oluline on, et ühendustel oleks koht, kus teenuseid pakkuda. Inimestel on vahendid, pole ruume, sest üüripinnad on kallid. Vaba aja tegevuste korraldamine ei saa kunagi suurt tulu tuua. Samas on teada, et Jõgeva elanikkond vananeb. Eakad on terved, tugevad ja tegutsemislusti täis, neile ongi vaja pakkuda kooskäimise kohta ehk päevakeskust. Praegu käiakse kultuurikeskuses, kuid eakad tahaksid oma ruumi,” kinnitas Kurvits.
Jõgeval on ka ettevõtjaid, peamiselt loomemajanduse valdkondades, kes vajaksid inkubatsiooniperioodi. Eriti hea oleks, kui neil oleks võimalik endale soodsatel renditingimustel kontori- või tootmisruum tekitada. Kogu loomemaja peale võiks olla üks ja ühine raamatupidaja, kes pakuks kõikidele firmadele ja mittetulundusühingutele (MTÜdele) teenuseid. Ühine võiks olla ka turundus ja samuti IT-tugi.
Kui oleks maja, kus tegutseda, siis oleks linnavalitsusel võimalik MTÜ-dele delegeerida kas sotsiaalvaldkonna või mõne muu teenuse osutamine.
Tegijate vahel tekib sünergia
Kurvits rõhutas, et kui taolisi keskusi külastada, rõhutatakse igal pool: kui ühes majas on koos kunstiga tegelev MTÜ ja toiduvalmistajad ning kohvik, siis sünnib nende vahel sünergia. “Nad saavad üksteisele teenuseid pakkuda, leida koos turundusnippe. Tekib hea koostöövõrgustik ning tekib ka rohkem ühendusi, kes sooviksid teenuseid osutada. Samuti areneb sotsiaalne ettevõtlus.”
Koos külastati Tartu loomemajanduskeskuse Antoniuse õue, Luke mõisat, Räpina loomemaja, Näpustuudiot Võrus, Supilinna seltsi ja Karlova seltsi Tartus, Uue Maailma seltsi Tallinnas.
Tutvuti ka kohaliku toidu väärindamisega Räpinas, seal aidatakse niiviisi ka keskust majandada.
Loomemajas on näiteks savikoda, kus toodetakse keraamikat, samas on ka omatoodangu müügikoht – kangad, käsitöö, keraamika.
Tõdeti, et loomemajas peaks kindlasti olema mõnus kohvik, kus saaks ka lugeda. Keegi maalib pilte, elav muusika mängib kohvikus või katusesaalis; on rahvamuusikakeskus, taluturg, kohaliku kauba pood, ka toit. Õues võiks tegutseda suvekohvik, samas võiks toimuda rohevahetus. Saaks korraldada kontserte. Loomemajas võiks olla ka turismiinfokeskus, seal võiksid käia turistid, tegutseda õpitubades, istuda kohvikus, neile saaks müüa käsitööd ja suveniire. Samas võiksid tegutseda huvialaringid, päevakeskus, joogaklass, koolitusruum vaimsete praktikate jaoks, laste mängumaa, foto- ja videostuudio.
Ühise arutelu käigus leiti, et praegune Kaitseliidu maja on piisavalt suur, see asub kesklinnas, on piiratud siseõu, kus saab kontserte korraldada, taluturgu pidada jms.
Maja vajab korralikku remonti
Samas tuleks teha maja renoveerimise projekt, kalkulatsioonid ning hakata uurima, millistest projektidest saaks raha. Ühtegi sobivat ELi programmi kogukonnamaja rekonstrueerimiseks kahjuks tulemas pole. Peab vaatama, kuidas edasi tegutseda, st kas oleme valmis järk-järgult edasi minema. Majale on hetkevajadused kindlaks määratud, kui projekt olemas, siis saaks kiiresti tegutseda.
Veel pakkus Kurvits välja mõtte anda osa majast loomeettevõtetele, et nad teeksid oma ruumid ise korda. Loomemajja võiks tulla ainult kohalike ettevõtjate toodang – mööbel jms.
Jõgeva linnapea Aare Olgo tunnistas, et linna suurimaks sooviks on kindlasti päevakeskus. See võiks olla piirkondlik, mitte ainult linna oma.
Kersti Kurvits juhtis tähelepanu sellele, et Jõgeva vallal on Kuremaa loss, sinna tuleb valla keskus. Kuremaal on pinda palju, suured mõisahooned, saaks tootmiseks head ruumid, näiteks puidutööstusele. Nad võivad seal suurtes hallides toota, kuid turustada võivad ka linnas.
Linnavalitsus tellib kõigepealt ehitusliku ekspertiishinnangu, mis peab välja selgitama, kas seda maja on üldse mõttekas rekonstrueerida. Selge on see, et hoone vajab väga põhjalikku remonti.
Kersti Kurvits tunnistas, et projektirahadeag loodud kogukonnakeskusi on piisavalt, aga paljudes pole sisu.
“Pigem tuleks rääkida paljude osapooltega ja huvitatutega, kaaluda erinevaid variante, et anda majale sisu. Pika rääkimise peale saame selguse, kas on huvi või on ainult mõned MTÜd, kes oleksid valmis sinna tulema.”
Erki Teder tõdes, et koosolemistel ja kooskäimistel ning aruteludel võib tekkida uusi ideid, samuti võiks kasutada juba praegu linna omanduses olevaid ruume, mis seisavad tühjalt või mida kasutatakse vähe. “Loomemajja on kavandatud mittetulunduslikud tegevused, kus linnainimesed saaksid jagada seda, milles nad tugevad on. Inimesi teeb tugevaks ja õnnelikuks see, kui nad suudavad toimida ühtse kogukonnana. Jõgeva oma 5000 inimesega peaks seda suutma.”
HELVE LAASIK
