Tavaliselt on Eesti paarismälumängu etappidel osalenud üle 30 kilvarite paari. Mängu korraldaja Jõgevalt pärit Tartu Ülikooli ajakirjandusüliõpilase Arko Oleski sõnul pole varem nii palju osalejaid paarismälumängu etappidele kokku tulnudki.
«Ka möödunud aastal toimus Jõgeval sama turniiri üks etappidest, mille korraldamisega mälumängurid väga rahule jäid. Küllap koguneski nüüd seetõttu Jõgevale rekordarv kilvareid,» märkis Olesk.
Sissejuhatava küsimuse esitas teadmiteproovi avanud Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev, kes tahtis teada, millal sai Jõgeva linnaõigused. Kiireim vastaja sai auhinnaks raamatu Jõgeva legendidest.
Üldse esitati mälumängul poolsada küsimust, mille olid välja mõelnud Arko Olesk ja Jõgeva Gümnaasiumi ajalooõpetaja Tiit Naarits. Mitmedki küsimused olid Jõgevamaa ainelised. Fotolt tuli ära tunda Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane basskittarist Raul Vaigla. Taheti teada, millised kaks looduskaitseala hõlmavad Eestis ainsana mitut maakonda, kaasa arvatud Jõgevamaad jne.
Küsiti Laiuselt pärit poliitikategalase ja sõjaväelase kohta, kes Teise Maailmasõja eelses Eestis oli eesistujaks mitmetel kommunistide ja ka vapside protsessidel ning sai vastavate teenete eest kindralmajori tiitli.
Üheks huvitavavaks ja naljakamaks osutus küsimus, millise Eestis tuntud väljamõeldud tegelasega võidakse kergesti segi ajada Itaalia 20. Sajandi kirjanduse suurkujusid Alberto Moravia (1907-1990).
Esikoha võitsid paarismälumängu IV etapil Leino Pahtmaa Tartust ja Alar Särgava Säreverest. Teiseks tuli tallinlaste kilvaripaar Indrek Salis (Eesti Mälumänguliidu) president ja Aare Olander. Kolmandaks jäid Jevgeni Nurmla Rae vallast ja Madis Replik Kadrinast.
Parima Jõgevamaa võistlejapaarina said auhinna Ahto Olesk ja Gennadi Lasdam. Mõnedki mälumängus kaasalöönud paaris oli isa ja poeg. Näiteks koos pojaga mängisid Jõgeva abilinnapea Aare Olgo ja inglise keele õpetaja Hillar Ümar.
JAAN LUKAS
