Kaugküttesüsteemist eraldumise mõtted said toitu Jõgeva haigla lokaalküttele üleviimise kavadest. Paljud kartsid, et pärast suurtarbija lahkumist võib soojahind isegi kuni neljandiku võrra tõusta. Praegu maksab üks megavatt-tund 425 krooni ja 1. veebruarist 421,18 krooni.
Erakütte Jõgeva osakonna juhataja Endel Variku andmetel tarbib linna 80 suurelamust nende toodetud soojust 52, lisaks koolid, lasteaiad ja ka teised asutused. Lokaalkatlamaju on tosina ringis, korteriühistuid aga 22.
Jõgeva haigla lokaalküttele ei lähe
Tänaseks on kirgi kütnud poliitilised pinged maha võetud. SA Jõgeva Haigla nõukogu liikme ja linnapea Viktor Svjatõ?evi sõnul otsustas haigla nõukogu mõni kuu tagasi, et maja kordategemisel on oluliselt tähtsamaid asju kui lokaalkatlamaja ehitamine. Energeetik Eino Vähk teatas, et Jõgeva linna hästitoimivat kaugküttesüsteemi ei tasu lõhkuma hakata ja see ei ole ka majanduslikult otstarbekas. Iga maja, mis kaugküttesüsteemist lahkuda kavatseb, peab ise analüüsima, kas see end ära tasub,s ja siis otsustama, kuidas toimida.
Kaks aastat tagasi tellis linnavalitsus energeetikaekspert Tõnu Rohumäelt vastava uuringu. Selgus, et ainuüksi uutele seadmetele ja korstnate montaazile kuluks 20-25 miljonit krooni. Sellele lisanduksid kulutused madalsurve gaasitrassidele.
Soojahinnad peaaegu võrdsed
Antud tabelist on näha, et hästi korda tehtud, kuid tsentraalkatlamaja soojust tarbivad majad ei maksa kütte eest kuigi palju rohkem kui lokaalkatlamajaga elamud.
Kui lokaalkütte soojahind sisaldab tavaliselt ainult gaasihinda, sest katlamaja ehitamise raha korjatakse tavaliselt eraldi ega arvestata soojahinna sisse, siis kaugkütte ühe ruutmeetri soojahind sisaldab Endel Variku sõnul kõiki kulutusi alates kütuse ostmisest ja kaugküttesüsteemi arendamisele kuluvast rahast kuni personali palkadeni.
Kõige paremini remonditud kaugkütet tarbivas majas Jõgeval Pargi tänav 6a maksis novembris ühe ruutmeetri korteripinna kütmine 7,90 krooni. Kõige eesrindlikumas korteriühistus Kivi 4, mida juhib vastava ala spetsialist Ivo Kuusk, maksis ühe ruutmeetri kütmine novembris 6,50 krooni.
Endel Variku andmetel kujuneb sooja hinnaks ühe ruutmeetri kohta koos vee soojendamisega ligi 11,60 krooni. Tasakaalustamata küttesüsteemiga majades, milliseid on linnas veel kaheksa, on see summa krooni- kahe võrra suurem.
“Ma pean Jõgeva linna kaugküttesüsteemi igati otstarbekaks. Süsteem on päris hästi toiminud ja toimib ka edasi. Linnas tegutseb üle-eestiline soojakontsern, AS Eraküte ja saab sooja tootmisega hästi hakkama, ” märkis linnapea Viktor Svjatõ?ev.
Lokaalküte sobib väikestesse majadesse
“Kaugkütte kasutamine on ka inimesele mugavam, sest tarbijal endal tuleb maksta ainult soojaarveid ja jälgida kulude suurust, muid muresid eriti ei ole. Lokaalkatlamaja puhul ei pea inimesed küll näiteks kütjale palka maksma, kuid kogu vastutus katla tehnilise seisukorra eest tuleb oma õlule võtta.
Ühepereelamutes ja väikestes kortermajades, kus elab osavaid tehnilise taibuga mehi, kes viitsivad katlaga tegelda, võidakse lokaalküttega raha kokku hoida. Kuid suurte korterelamute puhul on mõistlikum kaugkütte kasutamine,” lisas linnapea.
Jõgeva abivallavanem Vello Lukk on aga endiselt veendunud, et valla asulates on majade haldamine ja valdamine tänu seal moodustatud korteriühistutele ja lokaalkateldele tunduvalt ökonoomsemaks muutunud.
Ka tema juhitavas korteriühistus Pae 7 on tänu lokaalküttele üleminekule kõik korterid kuni 24 kraadi soojad, kaugkütte tarbimisel aga ei olnud see nii. Sooja hind ühele ruutmeetri kohta on alla kümne krooni. Aastaga on nad katlamaja muretsemise kulud tasa teeninud ja hiljem juba kasumit teenima hakanud.
Korteriühistu Pargi 6a juhatuse liige Jaan Järv on vastupidisel seisukohal. Ta tegi aastaid tagasi põhjaliku analüüsi ja selle tulemusena loobus lokaalkütte plaanist.
Hooldajal kvalifikatsioonitunnistus
Teadaolevalt on köetavate pindade ühikuhind soojakuluna suuremate hoonete kasuks. Et andmed, mis ma tol ajal lokaalküttega majade elanike käest ühe ruutmeetri peale väljaviiduna sain, märkimisväärselt meie maja küttekuludest ei erinenud, siis ei näinud ma põhjust hakata tegema uusi kulutusi,” ütles Järv.
Gaasikatlamaja soetamine, paigaldamine ning gaasitrassiga liitumine oleks maksnud aga kindlasti üle 100 000 krooni. Samas oli kateldele antav garantii väga küsitava väärtusega. Kuigi paljud ei taha altminekut tunnistada, teab Järv siiski, et mõni ühistu on pidanud oma lokaalkatla 3-4 aasta pärast välja vahetama. Põhjusi oli ja on palju, kuid üheks võis kindlasti olla asjaolu, et maja soojasüsteemis kasutatav vee kvaliteet ei vastanud katelde tootja esitatud nõuetele.
Samuti ei peetud silmas asjaolu, et katel on piisavalt keerukas seadeldis, mille hooldamiseks (kasvõi perioodiliseks puhastamiseks) peab olema piisavalt teadmisi ja oskusi. Teadupärast võib katla hooldamisega tegeleda juba vaid vastavat kvalifikatsioonitunnistust omav inimene.
Kaugküte peaks rohkem sobima
Järv on ka praegu veendunud, et meie kliimavöötmes, kus kütteperioodi pikkus on 7-8 kuud, peaks sobilikumaks soojatootjaks jääma ikkagi tsentraalkatlamaja.
Kuid Viktor Svjatõ?ev ja Jaan Järv ei eitanud asjaolu, et tublid meistrimehed ja eestvedajad suudavad ka odavamalt sooja toota. “Aga kui eestvedaja ära väsib, kolib ära, jääb vanaks või lööb ühel momendil käega, võivad tagajärjed mõnel juhul olla väga kurvad,” nentis linnapea.
Endel Variku andmetel saab soojakontsern osta gaasi mitu korda odavamalt kui väiketarbija ja see vahe võib veelgi suureneda.
RAIVO SIHVER
Soojahindade võrdlus kütteliigiti
elamu kütmise liik aastal 2004
november detsember
EEK/m2 EEK/m2
1. Kivi 4 lokaalküte 6,5 6,6
2. Pae 7 lokaalküte 8,1 9,4
3. Suislepa 3 lokaalküte 7,6 8,4
4. Pargi 6a kaugküte 7,9 9,7
5. Tellise 1 kaugküte 8,0 9,6
6. Liiva 2 kaugküte 8,1 8,6
7. Tähe 14 kaugküte 11,4 11,9
(koos sooja veega)
Lokaalkütet tarbivate majade soojaruutmeetri maksumuse arvutamisel on kasutatud elanikelt saadud andmeid.