Eile ühendasid Eesti Raudtee, politsei ja turvafirma USS Security Lõuna-Eesti raudteetaristul jõud ning viisid läbi aktsiooni, millega pöörati tähelepanu elementaarsete ohutusnõuete täitmisele, hoidmaks ära õnnetusi.
„Täna on fookuseks Jõgeva, Tabivere, Tartu, Elva ja Valga. Need on sellised keskmisest n-ö tihedamad asulad, kus on rohkem elanikke ja ka raudtee ületamist rohkem,” sõnas Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper.
„See aasta on olnud Eesti Raudteele võrdlemisi kurb aasta, meil on olnud kokku 17 õnnetusjuhtumit, 14 kannatanut, nendest kuus hukkunut. Tänase päeva peamine eesmärk on õnnetusi ennetada, juhtida inimeste käitumisharjumusele tähelepanu, et kuuldaks korraks neid sõnumeid. Võib-olla mõtleksid kõik läbi, et raudtee on kõrgendatud ohuallikas ja kui seda iga päev ületan, siis teen seda ettenähtud kohas või vastavalt liikluses kehtivatele reeglitele,” rääkis Kupper.
Tunni ajaga viis rikkumist
„Üllatavalt on päev siin Jõgeval olnud tegus. Veerand kümnest kella kümneni oleme reaalselt raudteed ületades kinni pidanud neli või viis inimest, kellele jagasime õpetlikku sõnumit. Sellel ajal saavad teised aru, et siis ei ole mõtet üle tulla. Ümberkeerajaid on olnud samasugune hulk, see pigem peegeldab probleemi,” nentis Marius Kupper ning lisas, et aprillikuus tabati Harjumaal sama aktsiooni käigus kahe tunniga peaaegu sada rikkujat.
„Tegelikult on niimoodi hästi näha, kuidas inimesed panevad nii ennast kui ka teisi ohtlikku olukorda. Just enne nägin, kuidas üks neiu läks enne kaubarongi siit silla alt üle raudtee. Nad ei pane tähelegi, et me sellepärast siin seisame, vaatavad, et ehk jälgime liiklust,” nentis piirkonnapolitseinik Alfia Matrossova ning lisas, et neiu tõi vabanduseks vaid asjaolu, et kõik käivad sealt.
„Kõige ohtlikum koht on sotsiaalmaja juures, sotsiaalmaja inimesed lähevad sealt üle ja tagasi. Ülekäik on ju väga lähedal olemas, milleks turnida rööbastel. Talvel on need libedad ja üle kõrgenduse peab ronima, sellega ei võida mitte midagi, milleks nii palju vaeva näha. Siin on ju sile tee,” arutles piirkonnavanem Jana Õim. „Samamoodi lõigatakse silla all, kus ülekäigukohta ei ole. Sealt saab ju otse linna,” lisas Kadri Mitt.
Jalgrattad, telefon ja kõrvaklapid
„Selle aja jooksul sõitis mööda kolm reisi- ja kaubarongi. Panin tähele, et kui kaubarongid andsid näiteks juba silla alt signaali, siis reisirongid annavad signaali üldiselt vähe, kehvema ilmaga seda ei kuule. Praegu on rongid lehtede värvi ka, halvasti on näha,” märkis Õim.
Noorsoopolitseinik Kadri Mitt lisas, et tähelepanu tahetakse pöörata ka telefonidele, kõrvaklappidele ja jalgratastele. „Jalgrattaga inimesed üldiselt teavad, et sõites ei tohi üle minna. Kuid telefoni ja kõrvaklapikeeld tuli nende jaoks, kellega mina vestlesin, üllatusena. Nende jaoks on oluline vaadata, muu on nagu unustatud,” lisas Jana Õim.
„Tegelikult inimesed ütlevad, et on silti näinud, kuid pole veendunud, mis seal täpselt kirjas on. Seda, et raudteel kõndida ei või, teavad kõik, aga seda ikkagi eiratakse,” möönis Jana Õim. „Loodan, et see info jõuab kõigini, et saadakse aru, kui ohtlik see on. Meie eesmärk ei ole kindlasti kedagi karistada.”
Piirkonnapolitseinik Alfia Matrossova sõnul ei ole probleemiks vaid vales kohas raudteed ületavad jalakäijad. „Ka autodega sõidetakse punase tule alt läbi, et ehk veel jõuan enne rongi. See on probleem,” rõhutas ta.
Loodetakse muuta käitumisharjumusi
Jana Õim, kelle tööaja jooksul viiakse sellist aktsiooni koostöös raudteega läbi esimest korda, avaldas arvamust, et pigem muudab see neid, kellega individuaalselt vesteldakse. „Ma arvan, et ikkagi näost näkku rääkimine muudab inimeste käitumist, vähemalt mulle jäi see mulje,” sõnas ta.
„Kõikidele rikkujatele oleme nüüd kaasa andnud õpetliku materjali. Näiteks värviraamatut värvides peaks inimene aru saama õigetest raudteeohutuse reeglitest, lisaks jagame helkureid ja muid asju, mis peaks tagama inimese ohutuse. Eks me rõhutame seda sõnumit ja suuname inimesi. Jõgeva on selles poolest ka väga hea koht, et raudtee on siin tegelikult teinud kaks ülekäigukohta, siin ei saa kuidagi öelda, et need oleksid kuskil kaugel. Pigem on inimestel väljakujunenud käitumisharjumused või mugavus,” nentis Marius Kupper ning lisas, et sellise aktsiooni üheks eesmärgiks ongi tuua inimene sellest mugavustsoonist välja ning muuta tema käitumisharjumusi.
DEIVI SUISTE
