Jõgeva kultuurikeskuses saab ülehomme teoks üle-eestiline naistetantsude konkurss. Et võistlustöid esitati konkursile rohkesti, kujuneb laupäeva õhtupoolik kultuurikeskuses tõeliseks tantsumaratoniks, millel osaleb umbes 300 tantsijat kogu Eestist.
Naistetantsude konkurss otsustati korraldada osalt tuleval aastal Jõgeval toimuva esimese naiste tantsupeo vajadusi silmas pidades: selle kavva on heade ja läbiproovitud tantsude kõrvale vaja ju ka päris uusi. Konkursi peakorraldaja, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnul kantakse konkursi esimeses osas ette 19 naistetantsu ning teises osas seitse memmede ja seitse neidude tantsu.
Tantsude autorid saavad teatavaks alles siis, kui zhürii, kuhu kuuluvad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela, Eesti Tantsuagentuuri esindaja Kristjan Kurm, Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tantsuspetsialist Kadri Tiis, Jõgevamaa tantsujuhtide esindaja Mati Kivi ning Jõgeva linna esindaja, linnavalitsuse finantsjuht Kaja Pärn, paremad tantsud välja on valinud.
Sel ajal, kui zhürii tööd teeb, tantsitakse ette 14 naistetantsude kullafondi kuuluvat tantsu, millel on samuti potentsiaali naiste tantsupeo kavva jõuda. Järgneb paremate konkursitantsude väljakuulutamine, autorinimedega ümbrike avamine ning autasustamine. Neile, kel pärast seda veel jaksu ja tahtmist on ning kes rongile või praamile ei pea tõttama, pakutakse võimalust jalga keerutada noorte pärimusmuusikute pillimängu saatel: nädalavahetusel toimub Jõgeva Muusikakoolis Eha Niglase eestvedamisel noorte pärimusmuusikalaager ning laupäeva õhtuks “kolib“ sealne rahvas kultuurikeskusse üle.
Et iga konkursil osalev autor pidi oma tantsule ise esitaja leidma, tuleb tantsijaid Jõgevale peaaegu kõigist Eesti nurkadest, Saare-, Hiiu- ja Muhumaa kaasa arvatud. Nii konkursi- kui ka nn kullafondi-tantsude ettekandmisel osalevad teiste hulgas folklooriseltsi Jõgevahe Pere mõlemad naisrühmad, Laiuse naisrühm Meie Mari ja Põltsamaa naisrühm Uhka.
„Et lava jääb konkursitantsude ettekandmiseks kitsaks, tuleb tantsuplats tekitada saali. See tähendab, et pealtvaatajaile jääb saalis ruumi üsna napilt. Tõsise huvilise mahutame aga ikka kuidagi saali ära,” ütles Airi Rütter. Tema sõnul ei võta zhürii tantsude hindamisel kriteeriumiks sobivust kavandatava naiste tantsupeo repertuaari, vaid lähtub üldistest printsiipidest. See tähendab, et konkursil auhinnatud tantsud ei pruugi ilmtingimata peokavva jõuda. Samas võivad sinna jõuda mõned auhindamata jäänud, ent peo kontseptsiooniga hästi sobivad tantsud, mis peo pealavastajale Ülo Luhtile konkurssi jälgides silma hakkavad.
Ülehomne rahvarohke sündmus kultuurikeskuses mõjutab natuke ka Jõgeva linna liiklust: selleks, et ära mahutada bussid, millega tantsijad Jõgevale saabuvad, on kella 8-22 liikluseks suletud kultuurikeskuse kõrvalt läbi jooksev Sauna tänav. Tantsijad hakkavad nimelt saabuma juba hommikul, et kultuurikeskuses proovi teha.
iii
RIINA MÄGI
