Neljapäeval võeti Eesti taimekasvatuse instituudi kasvuhoones külaliste juuresolekul üles tulundusühistu Talukartul tellimusel korraldatud katses kasvatatud kartul. Katses kasvatati viit sorti punase koorega varast kartulit.
Talukartuli juhatuse liikme, kartulikasvataja Kalle Hamburgi sõnul on koostööd mitmes projektis tehtud varemgi. „Teenuse ostmine, nagu nüüd, oli esmakordne,“ ütles Hamburg. „Kasu sellest näevad tarbijad, kui nad sel kevadel poest varast kartulit ostma lähevad. Idee oli katsetada varaseid punase koorega sorte, mille seemet oleks praegu võimalik kätte saada. Et saaks juba sel kevadel kasvatama hakata,“ lisas ta.
Idanema panekust 90 päeva saagini
Kartuliaretaja Terje Tähtjärv ütles, et katse eesmärk oli määrata sortide varasus ja saagikus. „Kalle Hamburg tõi meile eelidandatud mugulad,“ rääkis ta.
Eelidandatud kartul tähendab seda, et mugulad kasteti giberelliini lahusesse, mis katkestas mugula puhkeperioodi, ja pandi üle 10 kraadise temperatuuriga ruumi, kus mugul hakkas idusid kasvatama. „Need olid umbes kuu aega soojas olnud. Kui nad meile jõudsid, olid idud juba ilusad ja parajad maha panna.
„Me ei teadnud, milliste sortidega on tegemist, need olid nummerdatud. Katse tegime viies korduses,“ rääkis Tähtjärv. Neist kaks kordust koristati eelmisel nädalal.
„Istutasime detsembri keskel, eelmisel nädalal sai 60 päeva, koos eelidandamisega siis 90 päeva idanema panekust. Juhtus nii, et sai enne vabariigi aastapäeva üles võtta. Kartulitaimede kohta tähendati täpselt üles nende areng ja iseärasused, tellijale on vaja veel kirjutada aruanne,“ ütles kartulikasvataja.
„Mulle väga meeldib kartulikasvatajatega koostööd teha, sest palju on iseärasusi, millele ei oska aretuse käigus tähelepanu pöörata ja mis tulevad tootmises välja. Meie tehnoloogia on pigem ikka käsitsi kasvatuse tehnoloogia, suurtootmises tulevad välja teised aspektid.
Nende kartulitega ma praegu rohkem katseid ei tee, aga tahan neid sorte põllukatsesse, et näeks, kuidas nad seal käituvad. Ja kas nad sobivad uue aretise vanemateks. Kõik sordid, mis me instituudi sordivõrdluskatsesse või kollektsiooni võtame, on võetud selle mõttega, et saaksime neid aretuses kasutada,“ selgitas Tähtjärv.
Leida valgusele vastupidavam sort
„Kõiki sorte ei ole ise kasvatanud, aga ‘Red Ladyt’ juba mitu aastat, see on nõutud sort, poeketid seda tahavad. ‘Labellat’ on ka kolm aastat kasvatatud,“ rääkis Põltsamaa valla kartulikasvataja Rein Pruuli.
Katse see osa, milles osales ETKI, sai üleeilsega läbi. Talukartul omalt poolt kavatseb veel vaadata, kuidas mõjub valgus eri sortidele. Selleks jäetakse igas sordist viis mugulat valguse kätte.
„Roheliseks mineku probleem on tõsine, kauplustel on köögivili ja kartul ühe leti peal, sageli on kartul ka pestud, siis on see eriti haavatav,“ rääkis Kalle Hamburg. „Tänapäeva inimene ei saa aru, et kartul läheb valguse käes roheliseks. Kaupmehe jaoks maksab iga meeter letti. Aga ostja saab sageli alles siis aru, et kartul ei kõlba, kui koju läheb. Me saame iga nädal mõned sõimumeilid,“ ütles ta.
Rein Pruuli sõnul on lihtsam otsida kartul, mis sobimatutele müügitingimustele vastu peab, kui kaupmeest õpetada. „Kartulimüüjat ei saa õpetada, nad on nii tugeval positsioonil, meie oleme nõrgukesed,“ nentis ta.
„Kartulit peaks müüma ikka kaanega salvest,“ ütles ka Jõgeva kogenud kartuliaretaja Aide Tsahkna ning meenutas mõne aasta taguseid käike Rootsi, kus see ka väiksemates poodides nii toimis.
„Kasvatajad ei oota, käed rüpes, et tarbija peaks kartuleid väga armastama ja ootama, vaid me teeme selle nimel tööd, et tarbijal oleks parem ja kvaliteetsem kartul,“ ütles Kalle Hamburg. Ta lisas: „Põllumajanduse rahastamine on alla igasugust arvestust ja terved valdkonnad ei ole põllumajandusteadusega kaetud. Teadlaste ja põllumeeste koostöö on väga tähtis. Põllumeestele on vaja teadlaste erapooletut nõuannet, et mitte uskuda pimesi müügimeeste juttu. Ja et põllumajandusteadus on suuresti projektipõhine, on koostöö eriti tähtis.“
ANDRA KIRNA
