Tartu linn, mille volikogus olen varsti juba kümme aastat olnud, on samuti rongidega hädas. Kütusetsisternid linnas on ju alati risk ja mitte väike. Sarnane on olukord Jõgevalgi. Olen kursis ka mõtetega viia rongiliiklus Jõgevalt välja. Paraku ei jätku selleks lähematel aastatel kohe kindlasti raha ei riigil, omavalitsusel ega Eesti Raudteel. Nii jäävad kaubarongid esialgu endiselt läbi Jõgeva vurama.
Eesti Raudtee aitab kaasa
Viimasel ajal on ohutu raudteeületuskoha rajamise plaan Jõgeval tõsisemalt käsile võetud. Olen seda kuulnud Jõgeva linnapealt Viktor Svjatõ?evilt, kes igal kohtumisel Jõgeva rõõmudest ja muredest räägib. Tean, et selle suure soovi toetuseks on Jõgeva inimesed andnud poolteist tuhat allkirja. Tean sedagi, et linnapea on kohtunud Eesti Raudtee juhtidega ja nemadki on plaani pooldavalt suhtunud ja selle kaasrahastamist lubanud.
Loomulikult on ka raudtee-ettevõtte huvides, et inimeste liikumisteed rongide omadega samal tasandil ja samal ajal ei ristuks.
Projekteerimisraha riigieelarvest
Riigikogus 8. detsembril vastu võetud 2005. aasta riigieelarves on Jõgevale turvalise raudteeületusvõimaluse loomise vajadus esimest korda arvesse võetud. Koos linna ja Eesti Raudtee kaasrahastamisega peab rahanumber saama nii suur, et 2005. aasta jooksul on võimalik planeerimis- ja projekteerimistööd ära teha, et siis juba 2006. aastal ehitamisega alustada.
Loodan koos linnapea ja kõigi jõgevlastega, et kui kõik läheb plaanipäraselt, võivad inimesed juba mõne aasta pärast turvaliselt üle raudtee saada.
See, kas teisele poole raudteed pääseb tulevikus läbi tunneli või üle silla, jäägu projekteerijate otsustada. Kindel on see, et spetsialistid peavad leidma parima lahenduse, mis võimaldab raudteed ületada ka eakal inimesel ning lapsevankrit lükkaval emal. Meie kõigi ühine mure ja lootus on, et linnaelu muutuks turvalisemaks ja edaspidi ei ole vaja rongi alla jäänud Jõgeva inimesi enam Tartusse kirurgide juurde sõidutada.
TOOMAS TEIN,
Jõgevamaalt valitud Riigikogu liige, Reformierakond
