Jõgeval tuli juulis vihma tavalisest vähem

Tallinnas mõõdeti 28. ja 29. juuli sademete summaks kokku 145 ja Sakus 147 mm. Päästeteenistusel oli tublisti tegemist, et päästa uppuvaid ametiasutusi, tänavaid, maju ja keldreid.

Jõgevamaale need rohked sajud seekord õnneks ei ulatunud. Jõgeva ilmajaamas mõõdeti kogu juulikuu sademete summaks ainult 68 mm, mis jääb tavalisest isegi enam kui10 mm võrra vähemaks.

Kuu esimesel kümmepäevakul, kui Tallinn sai 67 mm, sadas Jõgeval ainult 14 millimeetrit. Paiguti oli maakonnas vihma rohkem. Kääpal sadas 4. juulil ka rahet. Suuremad raheterad olid enam kui sentimeetrise läbimõõduga. Sadu oli väga intensiivne ja lamandas ning lõhkus taimi nii aias kui põllul.

  1. Teravili lamandub

Kõige sajusemad päevad olid Jõgeval kuu jooksul 29. ja 30. juuli, mil sadas vastavalt 19 ja 18 mm. Nagu märgata võib, on need summad päris pisikesed pealinna omadega võrreldes, aga vaatamata sellele tegid kahju põldudel ? lamandasid teravilja, rapsi jt kultuure. Teravili on tänavu tihe, pika raske peaga ja seetõttu kergemini lamanduv.

Kui enamik juunit oli siinmail olnud väga sajune ja rohusööda varumisega tekkisid suured raskused, siis juulis oli võimalik heina teha.

Kuu jooksul oli Jõgeval 11 täiesti sajuvaba päeva ja nendele lisaks veel sama palju päevi, mil tuli vihma vähem kui üks millimeeter, mis heinategu ei sega. Kui kevadperioodil oli heinakasvu takistanud kuivus ja külm, siis juunivihmade järel muutus hein tihedaks, ädalakasvuks olid tingimused soodsad.

Kogu juuli kujunes temperatuuri poolest lähedaseks tavalisele. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi ainult mõne kümnendiku võrra 1922 – 2004. aasta keskmisest madalamaks, eelmise aasta juulist aga enam kui 3 kraadi võrra jahedamaks. Maksimumtemperatuurid tõusid maakonnas 26 – 28 kraadini, jahedamad ööd olid 6 – 8-kraadised.

Taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) kogunes kuu jooksul Jõgeval 350 kraadi, mis on lähedane summa tavalisega. Looduse areng oli aga tänu eelnevale jahedusele kuu lõpuks kolme päeva võrra keskmisest arengutasemest maha jäänud.

Kartulipõldudel tuli teha lehemädaniku tõrjet

Kuu lõpus ei olnud talirukkid veel vahaküpseks saanud, suviteraviljad olid alles jõudnud piimküpsusesse. Kartulimugulad kasvasid intensiivselt, seda muidugi juhul kui lehemädaniku tõrjet oli tehtud ja pealne veel roheline püsis. Ilma tõrjet tegemata kaotasid juba kuu keskpaigas paljud põllud enamuse oma pealsetest ja sealt pole head saaki loota.

Kartul tarbib mugulate kasvuperioodil rohkesti vett. Enne 28. juulil alanud sadu oli kartuli all muutunud muld juba kuivaks ja vihmad olid selle kultuuri jaoks lausa oodatud.

Eelmise kuu väga suured sajud ja tekkinud liigniiskus siinkandis kartulile olulist kahju tänavu ei teinud, vaid pigem oli olnud kasuks niiskusvarude täiendajana, nagu näitas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehtud saagi määramine.

Päikest oli tänavu nii juunis kui juulis tavalisest vähem ja see on põhjuseks, miks marjad on hapuvõitu, kuigi rohke niiskuse tõttu kasvanud väga ilusateks suurteks.

LAINE KEPPART, Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert

blog comments powered by Disqus