Kui Rakveres saab tuleval suvel teoks juba teine meeste tantsupidu, siis oma peota ei jää kuigi kauaks ka naistantsijad: nende esimene ühispidu toimub 2011. aasta juulis Jõgeval. Seoses sellega tuleb Jõgeval valmis olla ligemale kolme ja poole tuhande tantsija võõrustamiseks.
iii
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ning folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütteri sõnul oli naiste tantsupeo korraldamine Jõgeval n-ö sotsiaalne tellimus.
„Pärast kolme aasta eest Rakveres toimunud meeste tantsupidu hakati tantsuringkondades üha enam rääkima vajadusest korraldada ka naiste tantsupidu,“ ütles Airi Rütter. „Küll otse, küll kaudselt on tantsuga seotud inimesed andnud mõista, et see võiks toimuda just Jõgeval, sest siin sai ju ülemöödunud aastal peetud ka osavõtjaterohke naistetantsu festival koos üleriigilise võistutantsimisega. Toona käidi välja mõte, et Jõgevast võikski saada Eesti naistetantsu pealinn — nii, nagu Rakvere on meestetantsu oma.“
Suurürituse korraldamisele jah-sõna ütlemast hoidis Airi Rütterit esialgu tagasi küsimus sellest, kus niisugust pidu üldse pidada. Nüüdseks on otsustatud, et pidu toimub Jõgeva staadionil.
„Naistantsijate peo tarvis oleks minu meelest sobinud küll mõni intiimsema õhustikuga paik, ent paraku ei võimalda tantsijate suur arv, parkimis- ja ööbimiskohtade ning toitlustamise korraldamise vajadus pidu mujal pidada kui Jõgeva staadionil,“ ütles Airi Rütter.
Abilisi jätkub
Tema sõnul on Eestis umbes kakssada naistantsurühma ligemale kahe ja poole tuhande tantsijaga. Vaatamata sellele, et staadion on suur, tuleb naisrühmadele peole pääsemiseks ilmselt konkurss korraldada, sest peale naiste tahetakse tantsima kutsuda ka mehi, neide ja lapsi. Naiste etteasted tõid vaheldust ka esimese meeste tantsupeo kavva, sestap on soov naiste tantsupeole mehi kutsuda, täiesti mõistetav. Paraku pole Eestis eraldi meeste tantsurühmi, vaid meesrühmadena toimvad segarühmades tantsivad mehed.
„Selleks, et segarühmade naised meestel ikka meie peole tulla lubaksid, peame platsil tegevust leidma ka segarühmade naistele: siis pole neil põhjust mehi keelata, vaid nad tulevad ise ka heal meelel kaasa,“ ütles Airi Rütter. „Et segarühmad koosnevad tavaliselt kaheksast paarist, saavad koos segarühmade naistega kaasa tantsida ka tavapärastest 12-liikmelistest väiksemad naisrühmad. Loodame, et neidude rühmadki leiavad aega ja tahtmist peale samal suvel toimuva noorte tantsupeo naiste omal kaasa lüüa. Veel tahaksime näha koos naistega esinemas I-II klasside tantsurühmi ja võimlemisrühmi, aga kogu Eestist ei hakka me neid kohale kutsuma, vaid ainult oma ja ümberkaudsetest maakondadest.“
Airi Rütteri sõnul toetavad naiste tantsupeo Jõgeval korraldamise ideed Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja praegune Jõgeva linnapea Kalmer Lain. Peo korraldamisel on Jõgeva kultuurikeskuse ja Jõgevahe Pere rahvale lubanud appi tulla Põltsamaa kultuurikeskuse töötajad, Laiuse naisrühm Meie Mari, Põltsamaa naisrühm Uhka, Jõgeva segarühm Kaaratsim ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tantsutuba eesotsas Ülle Feršeliga. Koostööläbirääkimised käivad ka Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.
Jalgratast ei tasu leiutada
Rahalist toetust hakatakse taotlema kõikvõimalikest fondidest, kust sellise ettevõtmise jaoks toetust saada võimalik. Üheks üsna suureks kuluartikliks kujuneb tribüünide rent, sest kui majandussurutisele vaatamata Jõgeva staadionile ka mingid tribüünid ehitada suudetakse, siis pole need tantsupeo jaoks arvatavasti ikkagi piisavad: tantsujooniseid peaks publik ju üsna suure tõusu pealt imetleda saama. Ning publiku arvgi tõotab kujuneda suureks.
„Esimese meeste tantsupeo ajal kujunes piletinappus igatahes üsna suureks probleemiks,“ ütles Airi Rütter. „Tõenäoliselt tuleb ka meil kaks kontserti korraldada.“
Tõsisteks proovikivideks kujuneb ka kolme ja poole tuhande pidulise toitlustamine ja majutamine. Osa rahvast vajab öömaja üheks, osa kaheks ööks. Jõgeva linna koolide ja spordikeskuse Virtus kõrval lähevad majutuskohtadena käiku ilmselt kõik Jõgeva valla koolid.
„Lähiajal kavatseme minna Rakveresse, et kohtuda meeste tantsupeo korraldustoimkonnaga: ise jalgratta leiutamise asemel on ju targem teiste kogemusi ära kasutada,“ ütles Airi Rütter. „Peokavva tantsude saamiseks toimub aga tuleva aasta märtsis Jõgeval uute naistetantsude konkurss. Selleks, et tantsuloojad oskaksid end õigele lainele häälestada, tuleb meil aga võimalikult ruttu leida läbiv teema, millele saaks tantsupeo kava üles ehitada.“
Küsimusele, mida Jõgeva naiste tantsupeo siin toimumisest võidab, vastas Airi Rütter, et nii suur ettevõtmine toob linnale nii tuntust kui ka tunnustust. Osaleb ju Jõgeva peol ainult poole vähem tantsijaid kui suurel tantsupeol.
iii
RIINA MÄGI
