Meelelahutusärimees Aimar Pihlak on nõuks võtnud korraldada augusti lõpus Jõgeval küüslaugufestival, millel pakutakse head toitu, tasemel meelelahutust ja ehedat eestimaist kaupa.
Küüslaugufestivalide korraldamise traditsioon on Pihlaku teada pärit Hispaaniast, eriti levinud on sellised ettevõtmised aga Ameerika Ühendriikides. Meile lähim küüslaugufestivali linn on Soomes asuv Kerava, kus festivali peetud juba paarkümmend aastat.
“Minu meelest sobib küüslaugufestival hästi kokku Jõgeva külmalinna kontseptsiooniga: külmetushaiguste vastu aitab ju hästi just küüslauk,” ütles Aimar Pihlak, kellel on plaanis küüslauku ja külma ka otsesemalt “ristata” ning pakkuda festivalil ennenägematut asja — küüslaugujäätist. Idee teostamisest on ta kõnelnud nii suurtootja Balbiino kui ka väiketootjatega.
Küüslaugufestival toimub 30. augustil Piiri pargis — paigas, mida Pihlaku meelest on ürituste korraldamise kohana teenimatult vähe kasutatud. Poola dresse ja friikartuleid sealt tema sõnul otsima ei maksa tulla, küll aga ehedat kodumaist kaupa ja kvaliteetset toitu. Näiteks on festivalipublikut lubanud toitlustama tulla Tallinnas Raekoja platsil tegutsev küüslaugurestoran Balthasar.
“Hea ja odav ühekorraga ei saa toit tavaliselt olla,” ütles Aimar Pihlak. “Küüslaugufestivalil üritame pakkuda just head ja kvaliteetset toitu.”
Ka mitu festivali raames toimuvat konkurssi on seotud toiduga. Eesti jahiklubide esindused hakkavad näiteks võistu seamaksa ja -ribi grillima. Eesti jahiklubide lihaküpsetamise karikavõistlusi aitab läbi viia Eesti Barbecue Assotsiatsioon.
Eesti parima küüslaugutoote tiitlile oodatakse kandideerima nii suurfirmade kui ka talude toodangut. Küüslaugusuppide retsepte saavad autorid festivali ajal aga vastavasse postkasti lasta. Paremate laekunud retseptide järgi tehtud suppe saab rahvas degusteerida mõnel Jõgeva talveüritusel, kus valitakse välja parim supp.
Nagu Ameerika küüslaugufestivalidel, nii korraldatakse ka Jõgeva omal küüslaugukaunistustega kübarate konkurss, lisaks sellele aga ka küüslaugufestivali logoga meenete konkurss. Kellel mõni küüslauk tänavuse saagi hulgas eriti suureks kasvab, võib selle tuua festivalil korraldatavale suurima küüslaugu konkursile.
Eestimaine kaup
Laadal pakutakse, nagu öeldud, eelkõige eestimaist kaupa.
“Erandi teeme siiski küüslauguga seonduvatele teemadele — jahipidamis-, kalastus-, matka- ja köögitarbed võivad olla ka välismaised,” ütles Aimar Pihlak.
Küüslaugusõpradele korraldatakse festivalil küüslauguülikool, kus jagatakse teadmisi kõnealuse vilja kasvatamisest. Meelelahutajatest on festivalile oodata Airi Ojametsa ja ansamblit Tri-Tones, lõõtspillimeest Heino Koosat ning Elva kantritantsutruppi Chocolate. Toimub Ameerika autode näitus, lapsed saavad lustida lastemaal. Päevajuhiks on lubanud tulla raadiomees Madis Ligi Tartust. Lähemat infot nii päevakava, konkursside kui ka küüslaugu kasulikkuse kohta leiab kodulehelt www.meelejahutaja.ee.
Korraldaja kinnitusel toimub küüslaugufestival iga ilmaga.
“Praegu on koostamisel n-ö ilusa ilma stsenaarium, kui see valmis, hakkame koostama kehva ilma oma,” ütles Aimar Pihlak.
Tema meelest võiks seda üritust tulevikus üldse natuke hilisemal ajal ja siseruumides korraldama hakata: augusti lõpus on kasvatajatel ju ainult taliküüslauk üles võetud, suviküüslauk on alles põllul. Saaki koristades soovitas Pihlak vähemalt osale küüslaukudest varred külge jätta: siis saab neist keni vanikuid punuda.
Ei pea põgenema
“Olen ühes raadiointervjuus naljatamisi lubanud, et festivali ajal ulatub küüslaugulõhn Jõgevalt Tartuni välja,” ütles Aimar Pihlak. “Tegelikult ei pea aga need, kes küüslauku ei armasta, sugugi festivali ajaks kabuhirmus linnast põgenema, vaid vastupidi: festivalil on ka nende peale mõeldud. Mis aga küüslaugulinnana kuulsaks saamisse puutub, siis Küüslaugu-Jõgeva kõlab raudselt paremini kui näiteks Vändra-Aveli. Pealegi on küüslauk väga tervislik aedvili: küüslaugukasvatajad ja -sööjad on enamasti terved inimesed.”
“Küüslaugufestivali korraldamine on superhea idee,” kinnitas üks küüslauguülikooli potentsiaalseid lektoreid, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi lektor Priit Põldma. “See on hea võimalus tutvustada inimestele väärtuslikku kultuuri, mida Eestis praegu veel teenimatult vähe kasvatatakse, mis aga samas aitaks talunikel oma tootmist mitmekesistada.”
Küüslaugu vähese kasvatamise põhjuseks on Põldma sõnul ühest küljest see, et seda suurtes kogustes imporditakse, teisest küljest see, et taliküüslaugu kasvatamine on meie kliimas riskantsevõitu: kui talv ebasobivaks osutub, võib saak kehvaks jääda.
RIINA MÄGI
