Jõgeva kiriklas teisipäeval toimunud kontsert, kus rahu- ja vaikuseaega sobivat muusikat esitasid Anne-Liis Poll (sopran), Alina Sakalouskaya (mandoliin) ning Marju Riisikamp (klavessiin), oli pühendatud just hingedeajale.
Koguduse õpetaja Valdo Reimann kutsus väikses vaimulikus kõnes meenutama vaikuseajal neid, kes on jumala poolt meie juurest ära kutsutud, kuid kelle hinged elavad edasi.
Kirikla ees süüdati tõrvikud ning kokkutulnute rivi hakkas liikuma kahes suunas. Mälestusküünlad viidi Hea Linna Vaimu juurde, Betti Alveri parki, Johannes Nahkuri mälestuskivi ja küüditatute mälestuskivi juurde, Enn Kippeli kodumaja kõrvale, Vabadussõjas langenute mälestusmärgile, Kristjan Palusalu mälestuskivi juurde ning Piiri pargi kruusaauku.
Igal pool tehti väike peatus, et paigaga seotud inimesi meenutada ning igavikku kadunuid mõttes meie keskele kutsuda. Erinevates paikades esinesid Jõgeva meeskoori “Mehis” lauljad, kultuurikeskuse laulu- ja tantsustuudio noored, puhkpilliorkester, folklooriseltsi Jõgevahe Pere naistantsurühm, Jõgeva koguduse segakoor ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi lauluansambel.
Ürituse projektijuht, kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter ütles, et hingedeaja algust on ikka tähistatud, kuid Jõgeva linnas on sellele pühendatud üritusi toimunud vaid paaril korral, sedagi aastaid tagasi.
Tema sõnul oli tänuväärne, et väga paljudele linnaelanikele olid meenutushetked vajalikud ning rongkäik nendest, kes tahtsid lahkunute mälestuseks küünla panna, sai üsna pikk. Eriti tänas projektijuht neid, kes olid nõus esinema tulema.
“Hea Vaimu juures tahtsime kutsuda meie sekka just häid vaime. Seal esines Jõgevahe Pere naisrühm loitsuga,” rääkis Rütter. Luuletaja Betti Alverit mälestuseks esitasid Jõgeva Gümnaasiumi õpilased tema loomingut.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev meenutas, et kruusaauk oli kunagi tema mängumaa. Seal on omal ajal ülesannetusigi tehtud ning suuski murtud. Ühel hetkel tekkis aga kruusaauku kivi nende 60 -80 inimese mälestuseks, kes selles paigas hukati. “Siis vaatasime seda paika hoopis teise pilguga,? rääkis linnapea. Viktor Svjatõ?ev kutsus hingedeajal mõtlema neile, kes on kunagi meie keskel elanud. “Esivanemate hinged tulevad meile vahel külla,” ütles ta ja rääkis sellestki, et Jõgeva on olnud elupaigaks neile, kes on suutnud meie hingele palju anda: poetess Betti Alveri sünnist möödub peagi 100 ning muusik Alo Mattiiseni sünnist 45 aastat.
Eile ehk hingedepäeva õhtul koguneti Kassinurme, kus kokkutulnud said süüdata oma tulukese ning panna selle iidse ohvrikivi või Kalevipoja silmapesukausi juurde, kuulata vaikust ning rahust jõudu koguda. Sealsed teeääred, mäenõlvad ning trepiastmed olid valgustatud tulukestega, mida oli kokku paarsada. Reine ja Jaana Koppel kandsid ette luule- ja laulukava “Igavikusillal”, linnusetornis musitseeris vaikselt Hillar Laane.
Hingedeaja algust tähistati mujalgi maakonnas. Laiuse lasteaia lapsed viisid küünlad Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde ning Põltsamaa kirikus peeti hingedepäevale pühendatud õhtut.
Eesti maauslisi ja taarausulisi ühendav Maavalla Koda tuletab meelde, et meie rahva põline tava on pidada hingedeaega ja üksikuid hingedepäevi selles.
Maavalla Koja esinduskogu liikme Ahto Kaasiku sõnul algab hingedeaeg esivanemate hingede kodudesse sissetulemisega. Tema sõnul tuleb hinged vastu võtta puhtas ja vaikses kodus. Neile kaetakse laud kõigest heast paremast, mis kodus leidub. Peale seda kui hingi on kostitatud, asutakse ise sööma. Hingedele võib toitu viia ka kalmule, hiide või vana tava kohaselt kodus pööningule.
“Olgu koduste askelduste juures, olgu kalmule minnes, olgu mõttes või valjusti, paljud meist kõnetavad lahkunud lähedasi. Oleme ju üks pere ja üks rahvas siin ja sealpool Toonela jõge ja meil on üksteisest tuge,”ütleb Kaasik.
EVA KLAAS
