Müüdimurdjad, Megahelbed, Kuumad Memmed, Kolm Jõhkrat Venda — see on vaid väike valik nimedest, mille all vaprad jõgevlaste jõugud möödunud laupäeval jäälahingusse läksid: võistu jääpurikaid sulatama ja neid samal ajal kasvatama. Jääpurika festivali korraldajad võtsid nimelt vastu saalomonliku otsuse, et tingimustes, kus ilm kumbagi ala eriti ei soosi, harrastatakse mõlemat.
Nii oligi kahe pika purikavalulaua juures igal võistkonnal kasutada kaks renni: ühe otsas rippus juba valmis kunstjääpurikas, teise otsas nöörijupp, mille külge uut purikat tekitada. Nagu praktika näitas, edenes jõudsamalt siiski purikasulatamine, sest esimene kunstpurikas kukkus nööri otsast juba 31 minutit pärast peakohtunik Raul Tauli poolt jahisarvel puhutud avasignaali, purikakasvatamise edukusest hakkas esimesi märke nägema aga ehk alles tund pärast starti.
Kaheksateistkümne võistkonna hulgas osutus purikasulatuse alal vastupidiselt igasugusele loogikale võitjaks ainus ühemehevõistkond Metsavana Viruvere mehe Ivo-Hannes Lehtsalu isikus. Metsavana nime võttis ta endale sellepärast, et on endine metsavaht. Mees väitis, et tegi kodus natuke trennigi, ainult et purikakasvatamise alal.
„Vett tuleb hästi tasahaaval valada, kui seda liiga palju korraga nööri peale voolab, siis purikat ei teki,” ütles Lehtsalu.
Ei tea, kas aitas tõesti trenn või oli Metsavana ilmataadiga mingi salasobingu sõlminud, aga ka purikakasvatuse arvestuses (selleks tööks anti võistkondadele aega kaks tundi) tuli ta
Jäälauad ja jäälett
Kel kahetunniseks kannust veeniristamiseks kannatlikkust ei jätkunud, võis kaasa lüüa lühematel ja lõbusamatel võistlustel, mida viis läbi Külmamees ehk Emil Rutiku. Kel vaatamata suhteliselt soojale ilmale ikkagi külm hakkas, võis koos Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsijatega tantsu vihtuda, kultuurikeskuse fuajees Jõgeva Ilmahuvikeskuse näitust vaadata, end õues tünnilõkke ääres soojendada või endale suures peotelgis tegutsevast Kõnnujõe talu jääbaarist sooja ninaesise soetada. Jääbaari sisustus oli tehtud põhiliselt jääst.
„Jääplokid, millest on laotud lauajalad ja baarileti alus, on lõigatud meie oma talu tiigist, lauaplaadid ja letti kattev plaat on valatud,” ütles Kõnnujõe talu peretütar Aire Vahtra.
Et Jääpurika festival oli pühendatud Jõgeval registreeritud kõigi aegade Eesti külmarekordi 70. aastapäevale, ei saanud mööda ka ilmajuttudest. Neid saab ka nüüd raamatust lugeda: Jääpurika festivalil esitleti MTÜ Miinus 43,5 ja Jõgeva linnavalitsuse üllitatud raamatut „Külmalinn Jõgeva“. Maalehe vahendusel ilmaennustajana tuntuks saanud Rapla Liisu väitis aga rahva ees esinedes, et temale tänavune talv suurt üllatust pole valmistanud: sellest, kui innukalt linnud talve hakul inimese pakutavat sööki sööma hakkasid ja kuidas loomad sügisel rasvapolstrit kogusid, oli juba näha, et külma tuleb omajagu.
„Seda jätkub tänavu veel mõneks ajaks ja ka järgmised talved tulevad arvatavasti keskmisest külmemad,” arvas Liisu, kes ilma kallite aparaatide asemel looduse märkide järgi ennustab.
Vares ja korstnasuits ei valeta
Lühiajalisemate ilmaprognooside kohta üles Liisu, et vares ja korstnast tõusev suits ei vea kunagi alt: selle järgi, kuidas üks käitub ja teine taeva poole tõuseb, saavat alati öelda, kas läheb külmaks või ei lähe. Et ilmastik heitlikumaks on läinud, selles on aga Liisu sõnul süüdi ikka inimene ise, kes looduse tasakaalust välja on ajanud.
„Nii et enne kui metsa maha võtma läheme, peaksime hoolega mõtlema, missuguse maailma oma järeltulijatele pärandada tahame: kas sellise, kus normaalselt elada saab, või sellise, kus väljas tuleb liikuda, hapnikuballoon põues,” ütles Liisu.
Üldiselt möödus Jääpurika festival siiski optimistlikus ja lõbusas meeleolus. Ilusaid hetki pakkusid Tartu OÜ Tulekild tuleshow ning kuumaõhupallide lennutamine. Kui kolmkümmend kumavat palli tuulest viiduna kõrgusse ja kaugusse eemaldusid, näis taevasse justkui uus tähtkuju tekkinud olevat.
„Jääpurikafestival sobib hästi Jõgeva kui külmalinna imago juurde,” arvas festivali korraldamisel MTÜga Miinus 43,5 ja Jõgeva linnavalitsusega kampa löönud Aimar Pihlak, kes ka suvist küüslaugufestivali korraldab. „Nii et see võiks ikka igal aastal toimuda, mitte ainult külmarekordi juubeli puhul.”
Sama meelt olid arvatavasti ka need mitusada inimest, kes suures peotelgis peetud külmapeol ansambli Hellad Velled saatel lustisid ja kellest innukamad tantsijad peatselt jopedki seljast viskasid. Ning üks korralik pidu kulus vahepealse külmaväsimuse (või koguni külmamasenduse) järel tõesti rahvale ära.
iii
RIINA MÄGI
